“Miks me tellisime Marialt loo, oli see, et tema on üks eesti heliloojaid, kelle orkestri tunnetus on väga hea, kes oskab orkestrile väga hästi kirjutada. Me kuulsime ka praegu suuri kõlamassiive, mida luua ei ole lihtne, ja sellist ühtlaselt pealetulevat massiivi veel eriti, kus on kasutatud traditsioonilisi mänguvõtteid ja lõpu poole ka ebatraditsioonilisemaid mänguvõtteid ja iga muusik leiab oma variandi, kuidas neid vusinaid ja kohinaid teha,” ütles ERSO peadirigent Olari Elts.

“Ma käisin ERSO kontserdil ja mõtlesin, et tore oleks teha selline teknolugu. See oli minu esimene impulss, aga siis jõudsin selle mõtteni, kuidas mina seda maailma tajun, ja sellest see teos tegelikult räägib, et selline ebakindlus ja ebaturvaline või hägune tunne on praegu, kui vaadata, mis meie ümber maailmas toimub,” ütles helilooja Maria Kõrvits.

“Eks see ongi selline teos, mida võib tajuda erinevalt, vastavalt sellele, kuidas kuulaja ise ennast praegu tunneb. Seal on kohakuti mitu asja, üks on meeleheitlik soov jääda endale kindlaks, ja teisalt on sellised suunad, mis tõmbavad erinevates kaartes või sellised nihkumised ja libisemised,” sõnas Kõrvits.