Tuisk usub, et aasta nooreks dirigendiks saamiseks tuleb olla hästi järjepidev. “Tuleb rõõmuga teha väga palju tööd ja aeg-ajalt enda mugavustsoonist välja viimine on üks parimaid variante, sest peab olema raske, siis tuleb tulemus, areng ja võib-olla ka märkamine,” tõdes Tuisk.

Tuisk juhatab nelja koori. Kolm on neist kooli koorid: Tartu Tamme kooli mudilaskoor, lastekoor ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi noorte segakoor. Nende kõrval on ka kammerkoor Kolm Lindu.

Tuisk kinnitas, et nelja kooriga töötamine on realistlik. “See kõik on minu jaoks hästi toredas tasakaalus. Lisaks nendele kooridele olen osakoormusega ka Tartu Jaan Poska gümnaasiumi muusikaõpetaja. Ma väga naudin seda, et saan olla klassi ees aktiivne. Saan olla muusikaajaloo väljas. Samas annab kooritöö loomingulise vabaduse. Mitte, et õpetaja töö seda ei võimaldaks,” selgitas ka.

“Koolikoorid on ka selles mõttes hästi suure tähendusega, et nad on mul tunniplaanis ehk ma tean, millal mul on proov, millal ei ole. See on hästi suur asi,” lisas ta. Parajasti lapseootel Tuisk plaanib võtab dirigeerimisest pooleteist aastase pausi. “Nii, et ma olen täpselt järgmiseks laulupeoks tagasi tööpostil,” märkis Tuisk.

Enamasti on tavalistel koorikontsertitel publikuks lauljad sõbrad, lähedased ja tuttavad. “Aga kui kooril on juba mingisugune nimi, siis tullakse ka koori pärast kontserdile,” märkis ta.

Märtsikuus toimuvad Tallinnas ja Tartus ka koorimuusika foorumid. “Need on väga olulised asjad meile koorijuhtidele. Suur kiitus Eesti Koorijuhtide Liidule, kes selliseid foorume korraldab. Me räägime seal väga olulistest teemadest. Sellel aastal on fookuses, kuidas korraldada koorikontserte niimoodi, et saaks kulud ja tulud nulli,” selgitas Tuisk.

“Räägime kasvavast nutisõltuvusest, ärevushäiretest. Kuidas seda noort sinna koori saada nii, et ta on päriselt kohal. Need on hästi olulised teemad,” sõnas Tuisk ning lisas, et noorte huvi koorimuusika vastu ei ole kuhugi kadunud.

“Seda näitab tegelikult ka eelmise aasta laulupidu, kus oli ikkagi rekordarv lauljaid kaare all. Lauluhuvi on noortel väga suur ja nad tahavad laulda. Laulupidu ikkagi motiveerib,” tõdes ta. “Nad tahavad seda kogeda. Saada seda tunnet. Nii on.”

Kuigi õhinapõhisus on Tuisu sõnul oluline ja peab jääma dirigendi töö juurde, peab õhin olema rahalise tasuga balansis. “Kui koorijuht saab olla koorijuht, tegeleda ainult koorimuusikaga. On ettevalmistunud ja saab selle materjali koorile edastada, siis see summa on üks. Aga kui sinna juurde tulevad välisreiside korraldused, nootide printimised, suhtlus vanematega lapskollektiivide puhul. Need töö koormus ja tasu ei ole balansis, aga me liigume õiges suunas,” lootis Tuisk.