Jões ujub konn ja märkab korraga kokre.

Too keerab kord ühte, kord teist külge, hüppab veest välja, laseb mulle, ühesõnaga lööb tantsu ja eputab nii, mis jaksab.

“Koger, mida sa siin teed?”

“Kuidas mida, kalamehi ootan!”

“Lolliks oled läinud? Eluisu otsas?”

“Ei, me lihtsalt oleme krokodilliga jahil – mina olen sööt, tema ootab seal kivide taga.”