Südalinna teatri ringlaval astub üles kaksteist etendajat, jalas lakknahast saapad ja seljas parukatest kostüümid. Sveta Grigorjeva lavastus “Cosmodolphins” seob teksti, liikumise, videokunsti ja mütoloogia ühte tantsulisse tervikkuse.

“Mind huvitab eesti pärimus ja ma tahaks sellest või vähemalt pärimusest lähtuvat lavastust teha. Kui mul on näitlejad Südalinna teatrist ja mul on vabakutselised, siis see kõik kokku teebki paraja pärimusliku supi. Lihtsalt pelgalt eestlastega ei olekski nii huvitav pärimustükki teha, kui vaadata, kuidas mõtestavad pärimust inimesed, kes ei ole otsapidi sellega nii hästi tuttavad või seotud. Ja siis mõelda, kas meil on sealt midagi võtta ja kas pärimusse saab sisse astuda, ilma et sa sinna olemuslikult kuuluksid,” selgitas Grigorjeva “Aktuaalsele kaamerale”.

Grigorjeva sõnul on vaja lahti murda narratiivist, et inimene loomariigi kõige julmem esindaja. “Me ei räägi piisavalt sellest, et inimene on hea ja see prevaleeriv narratiiv, et inimene on inimesele hunt on tegelikult ohtlik. Ja “Cosmopdolphins” on selline lavastus, mis pakub kõrvalist rada, sest on olemas teooria, et inimkond arenes välja seetõttu, et me olime teineteise vastu sõbralikud ja suutsime koostööd teha, mitte sellepärast, et olime sõjakad. Me võiksime hakata rääkima enda kohta teistsuguseid lugusid,” tõdes lavastaja.

Tantsija ja etendaja Indrek Korneli sõnul on Svetaga huvitav koostööd teha, kuna sarnaselt sisulisele kontseptsioonile, pööratakse rõhku ka lavastuse vormile, koreograafiale ja detailidele.

“Omaette huvitav on kontsasaabastega kõndida, kui ei ole seda varem nii aktiivselt teinud. See muudab liikumise dünaamikat, tekitab teise olemese juba eos. Meil on väga palju olnud tehnilist poolt, aga see käib kontseptuaalsega käsikäes. Svetaga on väga huvitav koostööd teha, sest tema leitud tekstid ja materjalid on alati väga huvitavad,” märkis Kornel.

“Cosmodolphins” esietendub sel reedel ning seejärel veel viiel korral kevadhooaja vältel.