Autorite hinnangul piirab plaanitav seadusemuudatus autorite õigusi oma teosele ning on kaldu tootjate ja tellijate poole. Täna ühtegi otsust ei langetatud ning töö seaduse muudatusega jätkub.

“Selgelt joonistuski välja, et tööstussektorit ja IT-sektorit esindavad juristid sooviksid autoriõiguse seadust muuta. Minu hinnangul joonistus välja ka see, ja tekkiski küsimus, kas autoriõiguse seadus peaks kaitsema autoreid või on ta kellelegi kolmandale loodud. See on tegelikult balansi küsimus, et kas autoriõiguse seaduses autorite isiklikud huvid on printsiibis kaitstud,” ütles arhitektide liidu president Aet Ader.

“Rääkisime nii sellest versioonist mis me eelmisel aastal ise välja pakkusime, kus me tahtsime selgemaks saada selle, millised on autori isiklikud õigused, millised on varalised õigused, ja pakkusime välja kompromissvariandi, aga ühtegi otsust ei langetanud, vaid tahtsime siiralt arutada,” ütles justiits- ja digiministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

“Kompromissettepanek oli ootamatu, sest täna kõik alles nägid seda, see oli justiitsministeeriumi poolt pakutud kompromissettepanek, aga sellesse ei jõudnud keegi süveneda, see ei olnud täielikult läbi mõeldud ja esmapilgul tekitas veel rohkem segadust. Ma loodan, et kompromissettepanekuga sellisel kujul jälle ei rutata edasi, vaid proovitakse leida tõeline kompromiss, kus osapooled on ära kuulatud,” ütles vandeadvokaat, autoriõiguse asjatundja Eeva Mägi.