Ilmast rääkimist peetakse sageli igavaks jututeemaks, kuid eesti keeles leidub selle kohta rohkelt värvikaid väljendeid.
Ilma peetakse sageli igavaks ja tühiseks jututeemaks, mis justkui annab märku, et vestluskaaslaste huvitavam kõneaine hakkab otsa saama. Seda ilmestab korpusest pärit lause “Me väldime kahte asja: ilmast rääkimist ja oma tervise üle kurtmist”. Samas on ilmast rääkimine vägagi igapäevane, mistõttu on ilma kohta käibel ka mitmesuguseid huvitavaid väljendeid.
Eesti keeles on ilmselt kõige levinum väljend sajab nagu oavarrest, mis tähistab tugevat vihmasadu. Keeleteadlase Asta Õimu sõnutsi võib see metafoor viidata kujutluspildile, kuidas suure läbimõõduga oavars tekitab jämeda joa, kui vesi voolab sellest läbi.1
Saju kohta leiab fraseologismide sõnastikust veel ütlusi, nagu sajab kui oina sarvest, taevaluugid on lahti, vesi jookseb nagu veskisilmast, sajab nii et särk selga mädaneb. Selle kohta, kui sajab vihma ja paistab päike samal ajal, on öeldud vanapagan ristib lapsi. Halva, väga vihmase ja tormise ilma kohta öeldakse koerailm, aga ka rahaaugu ilm, ilmapulm või sajab pussnuge. Viimast kasutatakse ka ütluses sadagu või pussnuge, mis esineb kasutuses ‘halvast ilmast hoolimata, igal juhul’ – nagu lauses “Valimised toimuvad, sadagu või pussnuge”.
Ka teistes keeltes leidub toredaid ilmaütlusi. Näiteks inglise keeles sajab halva ilma korral taevast kasse ja koeri (it’s raining cats and dogs), prantsuse keeles sajab nagu lehm pissiks (il pleut comme vache qui pisse). Hispaania keeles on käibel väljend, mis osutab kuumale ilmale ja mis otsetõlkes tähendab ‘õigluse kuumust’ (un calor de justicia). Soome keeles esineb ütlus ’ilm on nagu pruut’ (ilma/keli on kuin morsian), mis tähistab ilusat ilma.
Niisiis, ilm võib küll igavaks peetud teema olla, kuid samal ajal on see ka miski, mis inimesi ühendab – eks meil kõigil ole ilmaga sarnased kogemused.
***
1 Õim, Asta. 2002. Metafoor ja juurikad. Oma Keel 2, lk 27–35