VAT teatris jõudis lavale kaasaegse iisraeli autori Noa Lazar-Keinani draama “Lühis”, mis räägib perest, kelle elu muutub päeval, mil nende pojal diagnoositakse autismispektri häire.
Näidend on inspireeritud autori enda perest, kus kasvab nüüdseks noorukiikka jõudnud autismispektirga laps.
“Mulle pakuti kirjutada näidend kahele 40-ndates eluaastates näitlejale. Ma kavatsesin kirjutada paarisuhtekriisist ja üldse mitte ebatavalisest lapsest, aga kirjutamise ajal ütles laps, et “see näidend on ju minust”. Nii et mitu aastat pärast diagnoosi kirjutasin ma esimesest diagnoosijärgsest aastast, mis raputas kogu peret,” avas autor Noa Lazar-Keinan “Aktuaalses kaameras”.
Ema ja isa rollis on Maarja Mitt-Pichen ja Ott Aardam.
“See on väga südamlik lugu. Mis sest, et see räägib väga raskel teemal, on see jutustatud inimliku huumori ja soojusega. Ma usun, et kõigil on võimalik sellega suhestuda, ükskõik kas peres on rasked või mitte-rasked lapsed. Lapse sünd niikuinii muudab perekonda. Ükskõik kui kerge või raske laps on, nii ema kui ka isa peavad muutuma, nad peavad kasvama kellekski, kes nad enne ei olnud ja see on kõigi jaoks raske,” rääkis Mitt-Pichen.
Kahe näitleja kõrval on kandev roll publikul, kelle ülesandeks jääb kõigi ülejäänud rollide kehastamine.
“See on väga huvitav, sest teksti lugedes oli see mulle kõige suuremaks küsimärgiks, et kuidas sellise tõsise ja raske teemaga publiku kaasamine kokku käib. Ma arvan, et me oleme jõudnud sellisesse heasse kohta, et sellest teemast ei pea rääkima sosinal ja kinniste uste taga,” sõnas Aardam.
“Mõte sellest tükist tuli mul peatselt pärast koroonaaega. Me olime kõik pikalt kodus istunud. Tekkis küsimus, mis on teatri väärtus ja millega teater eristub ülejäänud kunstialadest. Me saime aru, et väga tähtis on kogukonnatunnetus
ja kohtumine ühes ja samas saalis. Sellest arusaamast tärkas ka mõte publiku osalemisest,” lausus autor.
Näidendi tõlkis heebrea keelest Margus Alver, lavastas Margo Teder ja kujundas Iir Hermeliin.