“”Öömaaeg” on poeetiline ja füüsiline teekond, kus pärimuslikud mustrid kohtuvad kaasaegse kehaga, otsides vastust küsimusele, kuidas sünnib koosolemine ja mil viisil on tants meid läbi aegade liitnud.

“”Öömaaeg” on hämar lugu tantsu tekkest, mis võtab fookusesse pärimuse kui miski, mis on migreeruv, arhiveerimata ja alati alati kestev,” ütles lavastaja ja koreograaf Johhan Rosenberg.

“”Öömaaeg” on need kultuurid ja harjumused, mis jäävad varju, mida ei ole võimalik arhiveerida,” sõnas helilooja Hendrik Kaljujärv.

“”Öömaaja” lavakujundus tegeleb tervikruumi tekitamisega istumisest kuni lavakujunduseni, aga peamine eesmärk on mõtestada jäägitust ja ajutisust ning selle puhul oleme rakendanud puitmajatööstuse jääkmaterjale, et luua pingid ja lava üldine lahendus ning panna see kõik omakorda liikuma,” sõnas arhitekt Sille Pihlak.

“Me oleme üritanud leida, mil viisil on võimalik rääkida sellisest väga suurest ja mõnes mõttes ajatust teemast väga ajaliste vahendite läbi. Need kostüümid ei esinda karakteripõhist narratiivi, vaid seisundeid nagu iha, lagunemine ja sünd, mis selle lavastuse vältel erinevaid vorme võtavad,” ütles kostüümikunstnik Karl Joonas Alamaa.