Rotermanni soolalao teine korrus on jagatud 12 liivadüüniks, millest igaüks sümboliseerib üht visiooni kuraator Villem Tomiste linnaruumifantaasiast. Need tõmbavad Tallinna vanalinna uueks mõtteliseks piiriks linnakeskust läbiva raudteesilla. Nii nagu sajandite taguse bastionaalvööndi ümber, jagub ka laiendatud piirkonda erinevaid miljööalasid ja väärtusruume.

“Ma ei saa seda üheks visiooniks nimetada, sest minu visioon ei ole mingi kindel asi, et ma peaksin konkreetset ühe asja realiseerima. Ta on pigem teekaardi taoline, paljudest kildudest koosnev mõtete kobar, kus mõni asi on väga kiire sekkumine, mõni on aeganõudev ja mõni on lihtsalt mõte, et sellest suunas võiksime astuma hakata,” rääkis Tomiste “Aktuaalsele kaamerale”.

Kuraatori ulmad toovad fookusse aegade jooksul linnamüüride vahel ja ümber toimunud muutused, mille dünaamika jätkub paratamatult ka tulevikus. Igale visioonile lisab oma poeetilise selgituse üks kunstiteos.

“Mõtlesin, et siin soolalao suures saalis oleks mõistlik dialoogipartneriteks kutsuda kunstnikud, niimoodi on igal minu visioonil siin saalis dialoogipartner, kunstnikud, kes on siia valitud oma eelneva praktika põhjal,” selgitas Tomiste.

Näiteks Erki Kasemets sai teemaks vanad vabrikud, mis on nüüd muutunud riburada uuteks elu-, linna- ja kultuurikeskusteks. Kogujast kunstnik lahendas teema 11 000 tühja suitsupaki abil.

“Põhimõtteliselt on need vabrikute kestad, see on kestade ümberkasutamine, tossavate kestade ümberkasutamine kogemata tuli välja nagu suitsupakid,” märkis Tomiste.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek.

Näitus arhitektuurimuuseumis jääb avatuks 3. maini.