Näitus keskendub Eestist pärit inimeste migratsiooni ja väljaspool kodumaad eestlaseks jäämise loole alates 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Näitus jaguneb kolmeks osaks: 19. sajandi teises pooles tekkinud väliskogukonnad ning diasporaa Eesti esimesel iseseisvusperioodil, Teise maailmasõja ja okupatsioonide aegsed küüditamised ja suur põgenemine ning lõpetuseks taasiseseisvumise järgne väljaränne.

“Selle jaoks sai tehtud väga mitmesugust uurimistööd. Ühelt poolt klassikaline näituse jaoks uurimine: arhiivimaterjalide ja antud teemaga seotud teadustööde ning inimeste mälestuste lugemine. Teisalt kogusime selle näituse jaoks lugusid ka inimestelt otsest. Näitusel on ka interaktiivne maakaart, kus saab vaadata neid lugusid, mis meile saadeti,” rääkis näituse kuraator Martin Vaino.

Kaheks aastaks avatuks jääv väljapanek täiendab kuraatorite sõnul muuseumi püsinäitust ning annab võimaluse uurida rändeküsimusi põhjalikumalt ja nurkade alt, mille kaudu seda Eestis üldjuhul ei avata.

“Me tahame kõnetada just eestlasi ennast. Tõsi ta on, meie muuseumi külastajad on valdavas osas turistid, neile tasub seda lugu ka kindlasti rääkida, sest keegi peale eestlaste mujal maailmas seda lugu ei räägi, aga ka eestlastele endale tasub. Neile, kes elavad Hajalas, kes tulevad suvel siia. Neil tasub oma sugulased ja tuttavad kaasa võtta. Eelkõige noortele on see ka omamoodi juurte otsimine,” lisas kuraator Ede Schank Tamkivi.

Olulise osa näitusest moodustavad ka režissöör Terje Toomistu videod, mis vaatlevad just kaasaegsemat rännet ning selle tagamaid.

Näitus on avatud 2028. aasta 21. jaanuarini.