Kolmapäeval oleks pidanud A. Le Coq Arenal toimuma Eesti Jalgpalli Liidu üldkogu, kuid kvoorumi puudumisel jäeti arutelu Euroopa jalgpalliliidu Vene klubidele solidaarsusrahamaksete ning Venemaa alaliidu väljaarvamise üle ära.
Otsustusvõimelise üldkogu toimumiseks olnuks vaja, et Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) 110 liikmest tuleks kohale vähemalt kaks kolmandikku ehk 73. Sellest jäädi aga kaugele, kohale jõudis 29 delegaati.
Eelmise aasta septembris, kolm nädalat pärast EJL-i presidendi Aivar Pohlaku intervjuud “Pealtnägijale“, saatsid 13 Eesti jalgpalliklubi alaliidule kirja nõudega kutsuda kokku erakorraline üldkogu. Kirjaga liitus hiljem veel kaks klubi ning see edastati Euroopa jalgpalliliidule (UEFA), kelle vastuses selgitati, et Venemaa klubid ja koondised on jätkuvalt võistlustelt eemaldatud, kuid toetusmakseid see spetsiifiline keeld ei puudutanud.
Erakorralist üldkogu nõudnud klubide eesmärk oli pöörduda Eesti Jalgpalli Liidu alt taas UEFA poole ning nõuda Venemaa väljaheitmist, solidaarsusmaksete peatamist ning tagada maksed Ukraina klubidele. Kolmapäevase erakorralise üldkogu päevakorras oli vastavalt kirja esitanud klubide soovile üks punkt: “EJL avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s”.
“Teemaga seoses rõhutab EJL, et on sõja algusest nii sõnades kui tegudes Ukrainat toetanud ja olnud vastu Venemaa agressioonile. EJL-i sõnum on selge: Eesti eest, Ukraina poolt ja Venemaa agressiooni vastu,” teatas jalgpalliliit kolmapäeval pressiteate vahendusel.
“EJL on viimastel aastatel muu hulgas korraldanud Ukraina toetamiseks rahakogumise aktsioone, vabastanud Ukraina noored Eesti meistrivõistlustel osalemisel litsentsitasust, kohtunud Ukraina parlamendi delegatsiooniga ja aidanud Ukraina võistkondadel Eestit külastada. FIFA kongressil oli EJL üks neljast alaliidust, kes hääletas vene keele FIFA ametlike keelte hulka lisamise vastu. 2022. aastal lisas Eesti kaitsevägi EJL-i riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirja, tunnustades sellega EJL-i tegevust kaitseväe õppustel osalevate töötajate toetamisel, mis on jätkunud ka järgnevatel aastatel. Kui loos on Eesti koondised kokku viinud Valgevenega, on Eesti mängimisest keeldunud, seejuures on Balti riigid olnud UEFA liikmete seas ainsad, kelle klubid ja koondised pole alates sõja algusest Valgevenega kohtunud,” lisas alaliit.