Vassõl Stuss
| Vassõl Stuss | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
6. jaanuar 1938 Rahnivka, Haissõni rajoon, Vinnõtsja oblast, Ukraina NSV, Nõukogude Liit |
| Surmaaeg |
4. september 1985 (47-aastaselt) Perm-36, Permi oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | ukrainlane |
| Tunnustus | Ukraina kangelane |
| Lapsed | Dmõtro Stuss |
| Vanemad | Valentina Popeljuhh |
| Autogramm | |
 | |
Vassõl Stuss (ukraina keeles Василь Семенович Стус) (6. jaanuar 1938 – 4. september 1985 Permi oblast) oli ukraina luuletaja, dissident ja poliitvang. Ukraina kangelane (2005, postuumselt).
Uskumise eest ukraina kultuuri säilitamise ning arendamise vajalikkusesse langes ta Nõukogude diktatuuri repressioonide alla, tema looming keelati ja hävitati osaliselt ning ta ise mõisteti pikaks ajaks vangi Permi oblasti poliitvangilaagrisse VS-389/36 erirežiimi osakonda, kus ta 47-aastaselt suri. Eesti poliitvangi Enn Tarto arvates tema kambrikaaslane tapeti.[1]
Elulugu
Stuss sündis Kesk-Ukrainas, kuid tema vanemad põgenesid Nõukogude kollektiviseerimise eest Stalinosse, kui ta oli kaheaastane. Ta omandas hariduse Stalinos ja asus tööle kooliõpetajana, seejärel ukrainakeelse ajakirja "Sotsialistštšnõi Donbas" (Nõukogude Donbas) toimetajana.[2]
Sulaperioodil jätkas Stuss Kiievis oma õpinguid kirjandusteooria doktorantuuri aspirandina (doktorikandidaadina). Sel ajal avaldas ta Rilke ja Goethe tõlked ja esimese värsikogu. 1964. aastal alanud arreteerimiste lainel toetas Stuss Ukraina dissidente Ivan Dzjubat ja Vjatšeslav Tšornovili, kes mõistsid avalikult hukka Ukraina kultuurieliidi uued arreteerimised. Ta kutsus inimesi totalitarismi vastu seisma. Selle eest heideti ta ülikoolist välja ja KGB hakkas pidevalt jälgima iga tema liigutust.[2]
1972. aastal mõisteti Stuss süüdi "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda levitamises". Ta mõisteti viieks aastaks vangi ja saadeti kolmeks aastaks Siberisse. Pärast vangistuse ärakandmist sai temast aastatel 1979–1980 Ukraina Helsingi grupi liige, mis propageeris inimõigusi Nõukogude Ukrainas.[2]
1980. aastal mõisteti Stuss teist korda süüdi. Talle määrati 10 aastat vangistust ja viis aastat Siberis.[2] Ta kandideeris 1985. aastal Nobeli preemiale, aga suri üksikkongis kaks kuud enne auhinna määramist kahtlastel asjaoludel. Ta maeti, nagu lugematud teised, vangla lähedale, tema hauda märgistas toigas numbriga 9.[3]
Isiklikku
Tema poeg Dmõtro Stuss (sündinud 1966 Kiievis) on Ukraina kirjanik, kirjanduskriitik ja toimetaja, Tarass Ševtšenko nimelise Ukraina Rahvusmuuseumi peadirektor (alates jaanuarist 2012), Tarass Ševtšenko nimelise riikliku preemia laureaat.[viide?]
Viited
- ↑ Tarto, Piret (16. veebruar 2024). "Navalnõile sai saatuslikuks jalutuskäik, Enn Tarto oli samas surma suus". Postimees.
- 1 2 3 4 Ben, Bohdan (12. november 2019). "Ex KGB agent who repressed Ukrainian intellectuals among country's most influential persons. How come?". Euromaidan Press.
- ↑ Teede, Andra (3. detsember 2012). "Hirm ja jälestus Kesk-Venemaal". Eesti Ekspress.
Kirjandus
- Вахтанг Кіпіані. Справа Василя Стуса. Збірка документів з архіву колишнього КДБ УРСР. Вид-во Vivat, 2019.