Tallinna Miilitsa Erikeskkool lühend TMEKK, oli aastatel 1944–1991 Tallinnas Nõmmel Pärnu maantee 326-328 (138) asunud kutsehariduskool. Kõnekeeles on seda nimetatud ka Tallinna Miilitsakooliks ja Nõmme Miilitsakooliks.

• 1944–1946 NSV Liidu SARK Eesti Kool
• 1947–1951 NSV Liidu SM Ohvitseride Kool
• 1951–1957 NSV Liidu (Julgeolekuministeeriumi) Siseministeeriumi Tallinna Miilitsakool
• 1957–1960 NSV Liidu SM Tallinna Erikeskkool
• 1960–1966 Eesti NSV SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool
• 1966–1991 NSVL SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool (vene keeles Таллинская специальная средняя школа милиции МВД СССР)

Kool loodi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 6. detsembri 1944. aasta käskkirja nr 001469 alusel. Kuni 1955. aastani õpetati koolis välja operatiivtöötajaid miilitsaorganite jaoks. Põhikursusega paralleelselt koolitati kriminaaljälitusega tegelevaid töötajaid.

Alates 1955 likvideeriti operatiivtöötajate kursus ja kooli profiiliks sai kriminaaljälitustöötajate koolitamine. Alates 1957. aastast sai kool keskerihariduslikuks õppeasutuseks. Valmistati ette miilitsatöötajaid juriidilise keskharidusega päevases õppes kahe- ja kaugõppes kolmeaastase õppeajaga. Paralleelselt nendega (alates 1963. aastal) viidi läbi kuuekuulisi kriminaaljälituse kursusi. Alates 1963. aastast valmistas kool ette miilitsaorganite juhtivkoosseisu. Põhikirjad ja juhised (õppetöökoormuse normid, pedagoogide töötasustamise normid, praktika organiseerimine ja läbiviimise juhend jm) NSV Liidu Siseministeeriumi kesk-eriõppeasutustele töötas välja ja kinnitas oma käskkirjaga NSV Liidu Siseministeerium.

TMEKK ülemad

1944–1947 – polkovnik Andronov

1947–1950 – alampolkovnik I. Haritonov

1950–1952 – major Zujev

1952–1953 – alampolkovnik Zintšenko ja alampolkovnik Virko

1953–1954 – kindralmajor Aleksander Resev

1954–1967 – alampolkovnik Oskar Jürgenson

1967–1968 – polkovnik Konstantin Mišin

1968–1969 – polkovnik Ivan Esper, asetäitja poliitalal Helmut Reigo

1969–1980 – polkovnik Jevgeni Nazimov

1980–1985 – kindralmajor Aleksander Martin

1985–1991 – polkovnik Vladimir Sepp

Miilitsa erikeskkooli võeti vastu keskharidusega noormehi, kes olid eelnevalt teinud läbi ajateenistuse. Lõpetajad said kesk-juriidilise hariduse sellekohase diplomiga. Valmistati ette kaadrit kriminaaljälitusele ning piirkonnainspektoriteks. Kooli õppurite koosseis oli internatsionaalne, peale Eesti NSV tuldi õppima Vene Föderatsiooni mitmest oblastist ning Karjala ANSV-st. Õppetöö kestis 6 tundi päevas, lisaks 3 tundi iseseisvaks õppimiseks õhtul ning veel 2–6 tundi fakultatiivaineid nädalas. Mõlemal kursusel oli viis õppegruppi. Igal õppegrupil oli juhendaja, õppejõud^[1].

Viimane põhikiri kinnitati NSV Liidu Siseministeeriumi 04.10.1990 käskkirjaga nr 371. Kool likvideeriti Eesti Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1991 määruse nr 6 alusel 28. veebruarist 1991. aastal.

Tallinna Miilitsakoolis on õppinud mitmed tuntud inimesed: Aldis Alus, Veiko Kulla, Andres Anvelt, ^[2]Eston Kohver.

Likvideeritud Tallinna Miilitsa Erikeskkooli baasil moodustati alates 1. märtsist 1991^[3] Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia, kelle valdusse jäi likvideeritud kooli arhiiv. Politseiakadeemia likvideeriti 1. mail 1992 Eesti Vabariigi Valitsuse 08.05.1992 määrusega nr 139. 31. oktoobril 1991 võttis vabariigi valitsus vastu määruse, mille alusel tuli senine Siseministeeriumi Politseiakadeemia reorganiseerida 1. augustiks 1992 rakenduskõrgkoolina toimivaks Eesti Politseiakadeemiaks. 29. jaanuaril 1992 nimetati valitsuse määrusega Siseministeeriumi Politseiakadeemia ümber Riikliku Politseiameti Politseiakadeemiaks. Politseiakadeemia likvideeriti 1. mail 1992 ja selle kursandid viidi üle 15. aprillil 1992 asutatud Eesti Sisekaitse Akadeemiasse.

Eesti Vabariigi Valitsuse 21. mai 1993 määrusega nr 158 asutati Tallinna Politseikool. Eesti Vabariigi Valitsuse 5. august 1997 määruse nr 148 alusel liideti Tallinna Politseikool Paikuse Politseikooliga. ^[4]

Tallinna Miilitsa Erikeskkooli asus kuni lõpetamiseni 1992. aastal Tallinnas Nõmmel Pärnu maantee 328. 2021. aastal alustati maja ümberehitust korterelamuteks. ^[5]