Kui varasemal kaheksal aastal on linn linnakirjanikule stipendiumi maksnud, siis valdkonna ettepanekul muutub alates 2026. aastast linnakirjanik töölepinguliseks. Linnakirjaniku palk on 1,1-kordne kultuuritöötaja palk ehk 2026. aastal brutotasuna 1892 eurot. 

Hargla sõnul on suur au ja vastutus olla oma kodulinna 2026. aasta linnakirjanik. “Linnakirjaniku kõige tähtsama valdkonnana näen ma suhtlemist koolinoortega, kohtumisi koolides, tegevust noorte kirjandushuvi äratamises ja hoidmisel. Linnakirjanik saab kaasa aidata ka Tartu kirjanduselu rahvusvahelisemaks muutmisele, kasutada oma kontakte väliskirjastuste ja kultuurivõrgustikega. Ma olen oma loomingus üsna sageli käsitlenud Tartu linna ja järgmine romaan Tartust peaks ilmuma juba aprillis,” ütles Hargla. 

Komisjoni esimehe Krista Ojasaare hinnangul on Indrek Hargla kirjanik, kes tutvustamist ei vaja, sest on oma teoste ja nende põhjal tehtud filmidega igaühele tuttavaks saanud. “Tema teoseid on tõlgitud ja avaldatud kreeka, prantsuse, tšehhi, inglise, saksa, soome, ungari, kreeka ja läti keeles, tal on rahvusvaheline suhtlusvõrgustik, mille kaudu kirjanduslinn Tartu tegemisi tutvustada ning kahtlemata võlus komisjoni ka väga põhjalikult läbimõeldud tegevuskava,” rääkis Ojasaar. 

Linnakirjaniku konkursil kandideeris sel korral 22 kirjanikku. Linnakirjaniku valimise komisjoni kuulusid: Halliki Jürma, Krista Ojasaar, Marja Unt, Loone Ots, Janika Kronberg, Jüri Sasi ja Janek Kraavi. 

Tartu senised linnakirjanikud on olnud Kristiina Ehin (2017), Mika Keränen (2018), Vahur Afanasjev (2019), Carolina Pihelgas (2020), Juhan Voolaid (2021), Paavo Matsin (2022), Mart Kivastik (2023), Maarja Pärtna (2024) ja Tõnis Vilu (2025).