Humoorika loo aluseks on 19. sajandil menukiks kujunenud paruness Staffe kirjutatud kombeõpetus. Toonased käitumisjuhendid panevad mõtlema reeglitele või nende puudumisele ka meie päevil. Näidendi tõlkis Lore Listra, kunstnik on Anu Konze.

Algatus ja materjal lavastuse sünniks tulid Anu Lambi poolt, kes on varem töötanud mitmete Lagarce’i näidenditega, olgu siis näitleja, tõlkija või lavastaja rollis, ning mänginud olulist osa selle kaasaegse prantsuse autori loomingu jõudmises Eesti lavadele.

“Näidendi autor on Jean-Luc Lagarce, tänapäeval üks enimmängitud prantsuse autoreid, aga tuntuks sai ta kümmekond aastat pärast oma surma. Ta suri noorelt, 38-aastaselt aastal 1995, nii et selle sajandi alguses ta sai tuntuks. Võib-olla enne talle ei saadud lihtsalt küüsi taha. Tal on oma stiil, ta vormib lauset mitu korda, püüab täpsustada oma mõtet, selgitada see kõige selgem versioon välja,” rääkis lavastaja Anu Lamp.

Lavastaja kirjeldab Elisabet Reinsalu kui väga laia ampluaaga näitlejat, kes võib kehastada nii kuningannat kui ka töölisnaist. “Ja ta on krutskiga näitleja, temas on endas ka olemas see käivitav mootor, ta tahaks natuke vimkat teha. Hästi süvenev, sõnatundlik.”

“See on olnud tähendusrikas teekond mitte ainult selles mõttes, et see on nõudnud minult väga palju teksti omandamist, süvenemist, pühendumist, aga see on tegelikult rõõmus sündmus minu jaoks, et ma saan Jean-Luc Lagarce’i mänguga kokku puutuda ja saan uuesti töötada koos Anu Lambiga, kes on olnud minu õppejõud ka lavakunstikoolis,” lisas Reinsalu omalt poolt.