Kauplemismaht (või lihtsalt maht) tähistab kapitaliturgudel teatud väärtpaberite või kogu turu jooksul kindlal ajaperioodil kaubeldud kogust. Kui rääkida üksiku aktsia kauplemisest börsil, siis väljendab maht nende aktsiate arvu, mis on ühe kauplemispäeva jooksul omaniku vahetanud. Kauplemistehinguid mõõdetakse nii aktsiate, võlakirjade, optsioonilepingute, futuuride kui ka toorainete puhul. ^[2]

Kui arvutada väärtpaberi keskmist kauplemismahtu pikema ajaperioodi lõikes, jagatakse kogu selle perioodi jooksul kaubeldud maht perioodi pikkusega. Seetõttu väljendatakse keskmist kauplemismahtu sageli aktsiate arvuna ühe kauplemispäeva kohta. Kauplemismaht peegeldab turu aktiivsust ja likviidsust kindla ajavahemiku jooksul. Suurem kauplemismaht viitab suuremale likviidsusele ja tõhusamale tehingute täitmisele, mida peetakse positiivseks. ^[3]

Kauplemismaht suureneb siis, kui väärtpaberi hind kõigub, andes märku turuaktiivsusest ja trendi tugevusest. Ajutise kauplemismahu tõusu toovad kaasa ettevõtte finantsseisu või toodete ja tulevikuplaanidega seotud uudised. Madal kauplemismaht viitab sellele, et turul on vähem osalejaid ja konkreetse instrumendi vastu on nõudlus tagasihoidlikum.

Muutused kauplemismahus võivad muuta hinnaliikumised olulisemaks. Suurem kauplemismaht viitab sellele, et tehinguid saab teha hõlpsamalt. See on oluline nii kauplejatele kui ka investoritele, kuna väiksemad hinnavahed ja kiirem tehingute täitmine muudavad turu efektiivsemaks. Suurte investeerimisfondide ja institutsionaalsete investorite jaoks, kes soovivad müüa suure koguse aktsiaid, tähendab madalam likviidsus seda, et nad peavad müüki hajutama pikema aja peale, et vältida hinnalangusest tulenevaid kahjusid. ^[4]

Iga börs jälgib oma kauplemismahtu ja avaldab selle andmeid regulaarselt. Kauplemismahtusid teatatakse sageli isegi iga tunni tagant kogu kauplemispäeva jooksul, kuid need on vaid esialgsed hinnangud. Samuti on päeva lõpus avaldatav kauplemismaht ligikaudne, samas kui lõplikud ja täpsustatud andmed tehakse kättesaadavaks järgmisel päeval.

Investorid jälgivad lisaks kauplemismahule ka nn tehingute arvu, mis näitab, kui palju kordi väärtpaberi hind on muutunud. Suur tehingute arv viitab aktiivsele turuosaliste huvile, mis võib tähendada, et turul on piisavalt ostjaid ja müüjaid, muutes sisenemise ja väljumise lihtsamaks. Kuna suurema kauplemismahu korral esineb hinnamuutusi sagedamini, võib tehingute arvu pidada ka kauplemismahu kaudseks indikaatoriks.

Kauplemismaht annab investoritele infot turu aktiivsuse ja likviidsuse kohta. Kui teatud väärtpaberi kauplemismaht on suur, tähendab see suuremat likviidsust, paremat tehingute täitmist ja volatiilsemat turgu, kus ostjad ja müüjad leiavad kergemini tehingupartnereid. Kui investorid on aktsiaturu suuna osas ebakindlad, suureneb enamasti futuuride kauplemismaht, mis võib omakorda tõsta ka optsioonide ja futuurlepingute aktiivsust.

Üldiselt on kauplemismaht kõrgem turu avanemise ja sulgemise ajal ning samuti esmaspäeviti ja reedeti. Madalamat kauplemisaktiivsust võib täheldada lõunasel ajal ning vahetult enne pühi. ^[2]