Tampoon (ka tupetampoon)^[1] on menstruaaltoode, mis on välja töötatud tupesiseselt menstruatsiooni ajal emakast irdunud limaskesta ja vere imamiseks. Erinevalt hügieenisidemest sisestatakse see tupekanalisse. ^[2] Õigesti sisestatud tampooni hoiab tupp paigal ning tampoon laieneb, imades menstruaalverd.

Tampoonide disain on olenevalt tootjast ja tootesarjast erinev, pakkudes erinevaid sisestusviise, materjale ja imavust. ^[3]

Sisestamisviisist lähtuvalt on kaks peamist tampoonide kategooriat: sõrmega sisestatavad aplikaatorita tampoonid ja aplikaatortampoonid. Aplikaatorid võivad olla valmistatud plastist või papist ja sarnanevad ehituselt süstlaga. ^{[4] [5]}

Peale menstruaalvere imab tampoon endasse ka valgevoolust (tupest erituvat valkjat vedelikku)^{[6] [7]} ja baktereid, mis võivad muuta tupe normaalset pH-d – sellest tulenevalt suureneb Staphylococcus aureus'e bakteri infektsioonirisk, mis võib tekitada toksilise šoki sündroomi (TSS). ^{[2] [8]}

TSS on haruldane, kuid eluohtlik nakkus, mis nõuab viivitamatut arstiabi. TSS-i algsümptomiteks on palavik (üle 38,9°C), iiveldus, lihasevalu, valguskartlikkus ja nahalööve, süvenenud sümptomiteks on vererõhulangus, elundipuudulikkus ja teadvushäired. ^[9] TSS-i on võimalik ennetada, vahetades tampooni iga 4-5 tunni järel. ^[10]

Kuigi kasutatud tampoonid sisaldavad verd, millega saastunud esemed või ained liigitatakse tavaliselt nakkusohtlike jäätmete hulka, võib neid visata segaolmeprügi hulka.^{[11] [12]}

Tampoone valmistatakse puuvillast, viskoosist, polüestritest, polüeteenist, polüpropeenist ja muudest kiududest. Eelnevatest on biolagunevad ainult puuvill ja viskoos, muud keemilised ühendid on plastid.

Tampoonid peab viskama prügikasti – neid ei tohi WC-potist alla lasta, sest need ei lahustu vees, tekitavad kanalisatsioonis ummistusi ning häirivad reoveepuhastite tööd. ^{[13] [14]} 2018. aasta jooksul lasti Tartus kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid, sealhulgas tampoone.^[14]

Naised on menstruatsiooni ajal tampoone kasutanud tuhandeid aastaid. Oma raamatus "Everything You Must Know About Tampons" kirjutab Nancy Friedman:^[15]

Ajaloost on tõendeid tampoonide kasutamise kohta paljudes kultuurides. Vanim trükitud meditsiinidokument, Eberi papüürus, viitab pehmest papüürusest tampoonide kasutamisele Egiptuse naiste poolt 15. sajandil eKr. Rooma naised kasutasid villast tehtud tampoone. Naised vanas Jaapanis valmistasid tampoone paberist, kasutasid sidemeid nende paigalhoidmiseks, ja vahetasid neid 10-12 korda päevas. Hawaii põliselanikest naised kasutasid kohaliku sõnajala hapu'u karvast osa ning rohtu, samblaid ning muid taimi kasutavad naised mõnes Aasia ja Aafrika piirkonnas siiani.