Rein Sander

Rein Sander (3. detsember 1945 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 19. detsember 2025) oli eesti botaanik ja luuletaja.[1]

Elukäik

Rein Sander oli kaluri poeg.[1]

Sander lõpetas 1964. aastal Pärnu 1. Keskkooli ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia osakonna botaanika erialal. 1989–1990 täiendas ta end Rootsis põllumajandusliku ühistegevuse alal.[1]

Aastatel 1972–1976 oli ta TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi laborant ja vaneminsener, 1977. aastal Lahemaa rahvuspargi vanemteadur, 1977–1985 Elva Metsamajandi Ignase puukooli juhataja, 1985–1990 Järva-Jaani kolhoosi aednik ja aiandusagronoom ning 1990–1999 Eestimaa Talupidajate Keskliidu koolitusosakonna konsulent.

2000. aastast tegutses ta ettevõtjana Kubja Ürditalus Karinul Järvamaal, kasvatades ravimtaimi. Taimekasvatust Karinul alustas ta 1990. aastail, hiljem tootis peamiselt ravimteesid (nt 2005. aastal umbes 200 000 pakikest) ja maitseainesegusid.[1] Pikemalt on tema tegemistest räägitud intervjuus ajakirjale Eesti Loodus 2022. aasta augustis.[2]

Üks Rein Sanderi mahukamaid taimeraamatuid, "Väike puu- ja põõsaleksikon" (2025, 470 lk), hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900 puu- ja põõsaliiki 267 perekonnast. Selle koostamiseks kulus tal 15 aastat.[3]

Tema laiemale lugejaskonnale mõeldud aiandus- ja botaanikateemalisi artikleid on ilmunud peamiselt ajalehes Maaleht ning ajakirjades Maakodu, Aed, Kodu & Aed, Eesti Loodus, Elukiri ja Oma Maitse.

Ta oli abielus Merike Sanderiga (sünd Masso; 1952–2017), kellega koos pidas Kubja Ürditalu ja selle iluaeda. Nende kodu pälvis võistlusel "Kaunis Eesti Kodu 2007" auhinna Järvamaa ühe kaunima koduna.[4][5]

Teadustöö

Rein Sanderi peamised uurimisvaldkonnad olid taimesüstemaatika ja fütotsönoloogia, metsataimed, ilu-, õli-, maitse- ja ravimtaimed, nende paljundamine, kasvatamine ja kasutamine. Temalt ilmus umbes 150 teadus- ja aimetrükist.[1]

Teosed

Luulekogud

  • "Piltkiri". Eesti Raamat, 1976
  • "Kolmikratas". Eesti Raamat, 1978
  • "Igal linnul oma rohi" (luuletused lastele). Eesti Raamat, 1979
  • "Lemmiknukrus". Eesti Raamat, 1981
  • "Magistraallabürint". Eesti Raamat, 1984
  • "Vanakivi" (luulet 1972–1984). Eesti Raamat, 1987

Proosakogu

  • "Mätta otsast" (mõtisklused ja marginaalid). Eesti Raamat, 2004

Aimeteosed

  • "Punane raamat. Eesti NSV-s kaitstavaid taime- ja loomaliike". Tallinn, 1982 (kaasautor)
  • "Ülane, sinilill, karukell". Tallinn: Valgus, 1986 (koos Arne Selliniga, sarjast "Pääsuke")
  • "Metsast aeda. Meie looduslilli". Maalehe Raamat, 2008 (sarjast "Arukale aednikule")
  • "Kubja Ürditalu ravimtaimed". Varrak, 2009
  • "101 Eesti puud ja põõsast". Varrak, 2011 (sarjast "101 Eesti...")
  • "Koduaia ilupuud ja -põõsad". Varrak, 2014
  • "Väike puu- ja põõsaleksikon". Varrak, 2025

Teadustöid

  • "Human influence on Estonian flora and its conservation" - Rmt: "Some Aspects of Botanical Research in the Estonian S.S.R." Tartu, 1975
  • "Состояние и дальнейшие задачи по охране ботанических объектов в Эстонской ССР" - Rmt: "Актуальные вопросы современной ботаники" Киев, 1976
  • "Sugukond loalised – Juncaceae Juss." (kaasautor L. Viljasoo) - "Eesti NSV floora 9" Tallinn, 1984

Tunnustus

Viited

  1. 1 2 3 4 5 Eesti teaduse biograafiline leksikon – Rein Sander
  2. ↑ Sander, Rein (2025). "Taimetundmine võib alguse saada ka vanaema ravanduserohust". Eesti Loodus.
  3. ↑ Heldur Sander. Uus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid Sirp.ee, 21.11.2025.
  4. ↑ Kaja Kurg. Ürditalu lilleapteek. Maakodu, detsember 2007. Lk 50–55.
  5. ↑ Kaire Uusen.Eestimaa kaunimad kodud saavad homme auhinnad Postimees, 17.08.2007.

Kirjandus

  • "Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997". Tartu, 1997, lk 89
  • "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon". Tallinn, 1975, lk 511
  • "Eesti aianduse biograafiline leksikon". Tallinn, 1998, lk 124

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Sander