Mis seob haaba rahvahulkadega?

Tänavune aasta puu harilik haab on meie ainus looduslikult kasvav papli perekonna esindaja. Perekonna ladinakeelne nimetus populus on tulnud Vana-Kreekas ja -Roomas linnaväljakutel rahvakogunemiskohtades kasvanud paplitelt. See sõna tähistab ka rahvast, ühtlasi teame seda sõnatüve mitme võõrsõna kaudu, näiteks populism.

Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates.

Loe täpsemalt: Eesti Loodus 1/2026, www.eestiloodus.ee.

Haab on esimesena kohal

Aasta puust veel. Haab reageerib kiiresti valgusele ja ruumile: kui pärast häiringut tekib metsamaastikku lagedam ala, on ta sageli esimesena kohal. Haava pioneerliigi staatuse looja ei ole aga mitte seemnete rohkus ja nende hea levik, vaid tema suurepärane juurevõsumisvõime ja laialdane juurekava: haava juurestik ulatub puuvõra piiridest kaugele.

Pindmiste juurte lisapungadest annab haab juurevõsusid ka puu eluajal, kuid märksa kiiremini hakkavad võsud tekkima ja kasvama pärast raiet või tüve ja juurte vigastamisel. Nii kujunebki haavik, mis väliselt koosneb paljudest puudest, ent geneetiliselt on tegu üheainsa organismiga.

Loe täpsemalt: Eesti Loodus 1/2026, www.eestiloodus.ee.

Parema valuravivõtme otsingud

Inimese närvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust, millega ühenduses olev närvivõrgustik haruneb kehas laiali. Vähem teada on see, et närvivõrgustiku töö ja haiguste mõju närvisüsteemile on tihedalt seotud närvikudedega ühendatud veresoontega. Närvid ja veresooned arenevad koos ja jäävad kontakti kogu eluks. Nende kokkupuutepinnale tekib vere- ja närvibarjääri, mis kaitseb närvirakke kahjulike ainete eest. Veresooned varustavad närve aga toitainetega ja aitavad vigastustest paraneda.

Vere- ja närvibarjääri kahjustused on tugevalt seotud paljude haigustega, mis vajavad valuravi, näiteks keemia- ja kiiritusravist tingitud närvikahjustused. Seni ei ole põhjalikult uuritud, kuidas vere-närvibarjäär täpsemalt toimib, kuidas saaks ravimeid edastada just neile rakkudele, mis on barjääri kaudu närvidega ühenduses. Neid ja veel teisigi asjaolusid on hakanud uurima neli teadusrühma üle Euroopa, sh Tartu ülikoolis.

Loe täpsemalt: Horisont 6/2025, www.horisont.ee.