KELLE KÕRV ON TERAVAM? Prokuratuuri arvates tõestavad kohtuistungi helifaililt kostvad mütsud kohtunik Merle Partsi kohatut käitumist. Parts vastab, et mütsud pole tema tekitatud ega ammugi mitte kohatud.
„Ilmselge vale!“ – „Lausa inetu.“ – „Solvav.“
Need on vaid kolm näidet kohtunik Merle Partsi poolt neljapäeval Harju maakohtus peetud põhjalikust kõnest, millega ta andis vastulöögi teda rünnanud prokuratuurile. Partsi sõnul on ta juhtinud nn Rootsi rahapesuprotsessi erapooletult ja nõudlikult.
Prokuratuur taotleb Partsi ja rahvakohtunike taandamist, kuna nad olevat käitunud ringkonnaprokurör Mariana Londoniga istungite ajal pidevalt halvasti.
Näiteks tõstnud Parts kahel korral Londoni peale ärritunult häält. Korra olevat pahane kohtunik tagunud isegi vastu lauda prokuratuuri dokumentidega.
Sellised etteheited kohtunikule on väga ebatavalised. Partsi taandamise taotluse esitas jaanuari lõpus Sirle Melk. Ta juhib hiljuti moodustatud majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri.
Kohus mõõtis Partsi hääle valjust
Parts käis oma kõnes prokuratuuri etteheited üksipulgi läbi, kõneldes rohkem kui tund aega püsti seistes.
Vastuseks prokuratuurile teatas Parts, et kohus kuulas läbi varasemate kohtuistungite helisalvestised. Sealt on kuulda tõesti mõnd mütsu, mida Melk pidas ärritunud Partsi poolt prokuratuuri paberite tagumiseks vastu lauda.
Partsi sõnul pole tema vastu lauda tagunud. Nimelt ei tegele kohtule üle antud paberite korrastamisega istungil mitte Parts ise, vaid tema kõrval istuv rahvakohtunik. Naisterahvast rahvakohtunik koputas suuremat paberipakki vastu lauda, et pabereid oleks lihtsam korda sättida.
Samuti lükkas Parts resoluutselt ümber etteheite, et ta suhtles prokurör Londoniga ärritatud hääletoonil. „Õnneks salvestati sel ajal istungeid süsteemis, mis näitab ka hääle valjust,“ ütles Parts. Hääle valjus istungi helifailil sõltub sellest, kui kaugel asub kõneleja mikronist. Partsi puhul asub mikrofon otse tema ees.
Helifaili üle kuulates tegi kohus kindlaks, et prokurör Londoni ja kohtunik Partsi hääle valjus oli täpselt sama. Rahapesuprotsessil osaleb sageli kuni viisteist inimest ja istungid ei toimu mitte kõige väiksemas kohtusaalis.
Parts räägib enda sõnul nii, et tema häält oleks kohtusaalis kuulda. „Kohtunik ei ole kordagi karjunud, vaid jagab korraldusi korrektselt,“ kirjeldas Parts enda tööd.
Suurim üllatus kohtunikutöös
Rahapesuprotsess hakkas kiskuma kiiva juba 2023. aastal peetud esimesel istungil. Pärast prokurör Londoni avakõnet nimetas Parts seda kummaliselt refereerituks. Nüüd peab prokuratuur seda näiteks kohtuniku erapoolikust suhtumisest.
Eilses esinemises jäi Parts endale kindlaks. Ta ütles: „Olen teinud kohtuniku tööd 29 aastat. Ma ei ole mitte kunagi sellist avakõnet kuulnud.“
Parts kinnitas, et ta on tõepoolest näidanud prokurör Londoni töö suhtes üles nõudlikkust. Põhjust selleks on kohtuniku sõnul olnud küllaga:
- prokuröri tõttu jäi ära üle 20 istungi;
- prokurör jättis ühe rootslasest süüdistatava kohtusse kutsumata;
- prokurör esitas rootsikeelseid dokumente, kaitsjatele aga nende eestikeelseid tõlkeid ei andnud;
- prokurör esitas kaitsjatele dokumente teiste leheküljenumbritega, kaitsjad ei suutnud õigeid dokumente üles leida ja istungi jätkamine polnud võimalik;
- prokuröri poolt kaitsjatele edastatud digikonteiner ei avanenud;
- prokuröril oli kadunud CD-plaat;
- prokurör ei osanud öelda tunnistaja nime, keda soovib küsitleda;
- prokuröri vähese ettevalmistuse tõttu kestsid mõned kohtuistungid täistööpäeva asemel vaid 24 minutit, 44 minutit ja 58 minutit;
„Seda loetelu võiks jätkata!“ ütles Parts. Käesoleva aasta algul taandas ta prokurör Londoni rahapesuprotsessilt asjatundmatuse tõttu. Seepeale läks juhtivprokurör Melk isiklikult kohtusse Partsi taandamise taotlusega.
Mida tähendab „puterdama“?
Eraldi käsitles Parts sõna „puterdama“, millega ta oli prokurör Londoni tööd iseloomustanud. Ka seda sõna pani prokuratuur talle taandamise taotluses pahaks.
Parts tsiteeris õigekeelsussõnaraamatut, mille kohaselt „puterdama“ tähendab „segaselt rääkima, valesti tegema“. Parts on päritolult lõunaeestlane ja tema kodukandis on tegemist levinud sõnaga. „Puterdama“ pole seal aga mitte solvava, vaid iseloomustava tähendusega.
Etteheiteid oma väidetavas erapoolikuses lükkas Parts ümber ka statistikaga. Rootsi rahapesuprotsessil on kaitsjad esitanud kokku 28 taotlust. Kohus on rahuldanud neist 13 taotlust ehk 46 protsenti.
Samal ajal esitas prokurör 45 taotlust. Neist rahuldas kohus 33 ehk 73 protsenti. „Väide, et kohus on kaitsjate poole kaldu, on selgelt eksitav,“ võttis Parts otsad kokku.
Istungil osalenud riigiprokurör Sigrid Nurm ei soovinud Partsi taandamiseks esitatud etteheiteid omalt poolt kommenteerida. Ta andis mõista, et prokuratuuri arvamus asjast on toodud ära Melki taotluses.
Harju maakohtu esimees Astrid Asi otsustab kohtukoosseisu taandamise üle järgmisel nädalal.
Idamaade tark ja abiprokurör-reisisaatja
Kohtualuste kaitsjad toetasid üksmeelselt kohtunik Partsi. „Oeh!“ ütles advokaat Marko Kairjak, kui hakkas arutama 2023. aasta 12. juuni kohtuistungil väidetavalt toimunud laua tagumist. Omal käel detektiivitööd teinud Kairjak oli suhelnud tõe väljaselgitamiseks kõigi tol istungil osalenud inimestega.
„Keegi ei näinud, et kohtunik oleks midagi vastu lauda tagunud. Tagumine eeldaks süstemaatilist mütsude kordumist helisalvestisel, ent seda helisalvestisel kuulda ei ole.“ Salvestiselt kostvad kolm mütsu on suvalise omavahelise ajavahega. Kairjaku arvates põhjustas helisid paberite kokku löömine, et „tõendid oleks korrastatud ja saaks need koheselt köita“. Seega on prokuratuuri väide laua tagumisest „otseselt vale“.
Ühtlasi tegi Kairjak kõigile selgeks, et tal ei ole prokurör Londoniga kana kitkuda. „Prokurör London käitus menetluses oma oskustele ja kogemustele vastavalt. Vähene kohtukogemus ja ilmselt olematu juhendamine tingisid olukorra, kus prokurör eksis ilmselgete seaduse nõuete vastu või ei olnud suuteline temal lasuvaid kohustusi täitma.“
Advokaat Ahto Sirendi lisas, et temal hakkas Londonist istungite ajal kahju: „Ta oli vette visatud põhimõttel, et küllap õpib ujuma. Juhtkond pidanuks tagama talle pideva juhendamise.“ Sirendi tituleeris oma sõnavõtus juhtivprokurör Melki „idamaade targaks“ ja „taandamisprokuröriks“.
Istungi vaheajal küsis rahapesuprotsessile uueks süüdistajaks saadetud riigiprokurör Nurm kohtusaali jäänud advokaatidelt huviga: „Kes siis mina olen? Kas jätkuprokurör?“
Sirendi oli sellise tiitliga lahkelt päri. Kairjak aga meenutas, et prokurör Londonil oli istungitel kaasas abiprokurör, kes mitte kunagi midagi ei öelnud. „Mina kutsusin teda abiprokurör-reisisaatjaks,“ ütles Kairjak.
Riigiprokurör Nurm muigas advokaatide jutu peale ja lubas teha ettepaneku ametinimetuste muutmiseks.
„PUTERDAMISE“ SKANDAAL: Kohtunik Parts tõrjub prokuratuuri ägedat rünnakut (delfi.ee)