Parempoolsed on küsitluste kohaselt pääsemas järgmisesse parlamenti, asendades seal Eesti 200. Perling sõnas, et nende eesmärk on pakkuda inimestele rohkem vabadust ja vähendada makse.
“Juba täna tuleb vastu võtta otsus: esiteks tuleb riigikulud külmutada 2026. aasta tasemele. Teiseks seda vastutustundetut riigieelarvet, mida täna parlament arutab, ei tohi vastu võtta. Lisaks loomulikult tuleb alustada maksude alandamisega, sest siis jääb inimestele ja ettevõtetele rohkem raha kätte. Seejärel tuleb loomulikult alustada struktuursete reformidega, et riigikorraldus ja riigi rahandus korda saada ja korras hoida,” ütles Perling.
Perlingu sõnul on Parempoolsetel selge plaan, kuidas madalate maksudega rohkem inimestele raha kätte jätta ja kuidas riigi rahandus korda saada.
“Mis puudutab muideks neid peaministri valesid, siis neid on juba nii palju, et nendega ei jõuagi järge pidada. Aga kui me räägime sellest, et on kõlanud väited kärbete tegemisest, siis ma toon mõned lihtsad numbrid, kus me täna Eestis oleme. Riigi kulud on kolme aastaga kasvanud 16,8 miljardi pealt 20 miljardi peale. See tähendab, et kulud on kasvanud. Kui kulud kasvavad, siis on küsimus: on kärpeid või ei ole kärpeid? Ei ole kärpeid,” selgitas Perling.
Teise näitena tõi Parempoolsete esimees välja, et riigivõlg on jätkusuutmatul kursil ning kolmandana, et valitsuse tehtud nn kärpeid iseloomustab eelarvedefitsiit.
“Meie kulude ja tulude vahe käriseb nii, et iga päev kulutab riik viis miljonit rohkem, kui tal tulusid on. Nüüd ma jõuangi selleni, miks Parempoolsed räägivad kärbetest. Tegelikult selle alus on ju see, et me ei saa jätkata tuleviku arvelt elamist. Punkt,” rõhutas Perling.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleks aga kõigil panustada rohkem, kuid parempoolsed leiavad, et avalik sektor peab ennast kokkupoole tõmbama.
“Juba täna ei mahu riigi kulutused ära meie majanduse sisse. Raha tuleb ainult ühest kohast ja see on ettevõtlus. Kui raha ei ole, siis ei saa kulutada seda raha, mida ei ole. Seega loomulikult tuleb kulud kokku tõmmata. Asi ei ole iseenesest lihtsalt kulude kokkutõmbamisel, vaid asi on ikkagi majanduskasvul. Täna räägivad kõik sellest, mida rääkisid Parempoolsed neli aastat tagasi. Me räägime sellest, sest majanduskasvus on peidus inimeste elujärg. Kui me tahame, et meie inimeste elujärg paraneb, kui me tahame, et nende ostujõud paraneb, kui me tahame, et ettevõtetel on konkurentsivõime, siis me peame hoidma fookuse majanduskasvul. Aga meil kasvavad kolm asja: riigivõlg, maksud ja see vahe kulude ning tulude vahel,” sõnas Perling.
Ühtlasi on Parempoolsed ainus erakond, mis lubab, et võimule tulles pannakse pensionide indekseerimine pausile.
“Oleme jah ainsad ja mitte ainult sellel teemal. Ma julgen öelda, et me olemegi täna ainsad, kes julgevad rääkida, et me peame tegema valusaid otsuseid. Muideks, mis pensione puudutab, siis on üks huvitav asi: meie toetus pensionäride seas on suurem kui noorte seas. Mitte, et selle üle kuidagi eraldi uhke olla, aga lihtsalt nii on. Miks see nii on? Sest ma usun, et inimesed, kes on elukogenud, saavad väga hästi aru tuleviku arvelt elamise tagajärgedest. Nad saavad aru sellest, et oma lastelaste arvelt elamine ei ole see idee, mis sobib Eestile. Me vajame korras riiki ja sellest saadakse aru,” ütles Perling.
Pensionide mitteindekseerimisega hoiaks Perlingu hinnangul riigieelarves kokku sadu miljoneid.
“Meie plaan näeb väga selgelt ette, et mitte ühegi pensionäri arvele laekuv summa ei vähene. Me ei võta mingit tuleviku raha ära, sest meie plaaniga käib kaasas maksude alandamine. Kui te vaatate neid koos, siis vastupidi. Seesama pensionäride elujärg paraneb, nende ostuvõime ei alane. Veel enam, minu meelest ei ole üldse õige siduda kokku kuidagi nii, et pensionärid on kõik vaesed või noored on kõik laisad. Ei ole nii! Meil on väga erinevaid inimesi ja erineva toimetulekuvõimega inimesi,” sõnas Perling.
Konkureerivad erakonnad tuletavad aga pidevalt meelde, et Parempoolsed lähevad pensionide kallale, mis Perlingu hinnangul on populism ja püüe osta hääli.
“Tänased parlamendierakonnad ongi rikki ajanud selle indekseerimise süsteemi oma erakorraliste pensionitõusudega. See tähendabki seda, et nad saavad ainult näiliselt valetada pensionäridele, et nende pension tõuseb. Kui nad tegelikult kogu aeg kallavad raha juurde majandusse, siis vastupidi – elujärg ja ostujõud väheneb. Needsamad pensionärid saavad vähem osta, sest inflatsioon sööb selle raha ära,” ütles Parempoolsete esimees.
“Kedagi ei ole vaja tänastest parlamendierakondadest kiita, nad kõik koos vastutavad selle eest, kuhu Eesti jõudnud on,” sõnas Perling.
Perlingu hinnangul annavad eakamad inimesed just seetõttu hääle nende erakonnale, kuna nemad räägivad tõtt.
“See on algusest peale olnud meie käitumisviis ja seda me jätkame. Ma ütlen, et kui ma kohtun – ükskõik kas tänaval või kohtumistel – nende inimestega ja vahetult räägin, siis ma saan aru, et nad saavad aru. Ma kordan, et elukogenud inimesed mõistavad, et tuleviku arvelt elamine ei ole jätkusuutlik,” lausus Perling.
Related Posts
