Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 29. oktoobril kell 19.55:
– Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34;
– Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku;
– Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 14 inimest;
– FT: Lõuna-Korea läheneb Ukrainaga suhete halvenedes Venemaale;
– Pentagoni järelevalveamet lükkas tagasi palve uurida Starlinki häireid.
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.
Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34
Ukraina merevägi teatas neljapäeval, et hävitas kodumaiste Neptuni rakettidega Venemaal Volgogradi oblastis asuvale Marinovka sõjaväelennuväljale antud löögi käigus kaks Vene sõjalennukit Su-34.
Mereväe andmetel hävitati lennukid Oktjabrski asula lähedal paiknevas baasis. Merevägi ei esitanud rünnaku kohta visuaalset kinnitust.
Väljaandel Kyiv Independent ei õnnestunud väidet sõltumatult kontrollida.
Su-34 on üks Venemaa peamistest lennukitest, mida kasutatakse liugpommide heitmiseks Ukraina linnade, rindeasulate ja sõjaväepositsioonide pihta.
Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatas neljapäeval, et 22. oktoobri seisuga oli Venemaa relvastuses umbes 140 erineva modifikatsiooniga sama tüüpi lennukit sealhulgas moderniseeritud Su-34M.
Luureagentuuri andmetel on Venemaa alates Ukrainasse täieulatusliku sissetungi algusest kaotanud 43 Su-34-tüüpi lennukit, lisaks on saanud kahjustada veel seitse.
“Sellised kaotused on agressori lennupargile üsna märkimisväärsed, kuna selle taastamine nõuab pikka tootmistsüklit, arvestatavaid rahalisi ressursse ja spetsiifilist tööstuskoostööd,” märkis HUR.
Luureagentuuri hinnangul suudab Venemaa toota aastas ligikaudu 14–18 Su-34 lennukit, mis tähendab, et hävitatud lennukite arv võrdub umbes 2,5–3 aasta tootmismahuga.
Kaotustest hoolimata jätkab Venemaa lennukite tootmist ja moderniseerimist, et säilitada oma lennukipark ning jätkata õhurünnakuid Ukraina vastu.
Viimane rünnak järgneb 15. oktoobril Venemaal Voroneži oblastis asuvale Borissoglebski sõjaväelennuväljale antud löögile, mis hävitas neli Su-34M pommitajat ja kahjustas veel kaht. Ka see rünnak viidi läbi Neptuni rakettidega.
Ukraina maapealt lastav tiibrakett Neptun on enim tuntud Venemaa Musta mere lipulaeva Moskva uputamise poolest 2022. aastal. Vahepeal on Ukraina arendanud välja raketi pikema lennuulatusega versiooni, mis suudab tabada sihtmärke kuni 1000 kilomeetri kaugusel.
Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest
Vene väed ründasid neljapäeva hommikul Dnipro raudteejaama perroonil seisvat rongi. Võimude teatel hukkus rünnakus vähemalt 14 ja sai vigastada veel vähemalt sama palju inimesi.
Ukraina Raudtee kirjutas sotsiaalmeedias, et reisirong valmistus just Zaporižžjasse väljuma, kui jaama ründas Vene reaktiivdroon.
Ukraina õhujõudude teatel ründas piirkonda kella 11 paiku neli Vene reaktiivdrooni. Kolm neist tulistas Ukraina õhutõrje enne sihtmärgini jõudmist alla.
Hoolimata õhuhäirest ja teadetest kõrgendatud ohu kohta jäid inimesed perroonile, lisas Ukraina Raudtee.
Kell 11.29 teatas Dnipropetrovski oblasti kuberner Oleksandr Ganža, et meedikud jõudsid rünnakupaika ja annavad esmaabi.
“Õõvastav Vene rünnak Dnipro raudteejaamale,” kirjutas president Volodõmõr Zelenski rünnaku järel sotsiaalmeedias. “Venelased ründasid drooniga perrooni, kus seisid tavaline linnalähirong ja reisirong.”
“Mitu sellist terrorirünnakut on Venemaa meie inimeste vastu korraldanud pärast seda, kui olukorra deeskaleerimise asemel tühistati osadelt Vene oligarhidelt ja energiafirmadelt sanktsioonid?” küsis Zelenski.
Dnipro rünnak on järjekordne näide Venemaa hoogustuvast kampaaniast Ukraina raudteetaristu vastu, mille käigus võetakse otseselt sihikule ka reisironge, märkis väljaanne The Kyiv Independent.
Kuna Venemaa on viimasel ajal Ukraina Raudtee rajatisi reaktiivdroonidega rünnanud, on õhuhäirete ajaks kehtestatud uued karmid reeglid. Reisijad evakueeritakse sageli tundideks, kuni kõlab häire lõpp.
Ohuteavitused laienevad ka jaamades ootavatele rongidele, kust reisijatel palutakse samuti väljuda. Ometi tekitab varjendisse minemisest keelduvate inimeste kogunemine jaamadesse sageli uusi turvariske.
Päeva jooksul reageerisid rünnakud mitmed riigijuhid, kes mõistsid hukka Venemaa rünnakud ajal, mil rahuprotsessis on väidetavalt tehtud edusamme.
“Peame püüdlema palju enama poole kui vaid lokaalne relvarahu, nagu äsja Oleškis kokku lepiti,” kirjutas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
“On vastuvõetamatu, et Venemaa seisab jätkuvalt vastu kõigile sellekohastele ettepanekutele, panustades endiselt pingete eskaleerimisele ja võttes sihikule tsiviilelanikke,” lisas ta.
Läti välisminister Baiba Braze nimetas Dnipro rünnakut massimõrvaks.
“Selliste riiklikult toetatud terrorirünnakute korraldamine ei näita valmisolekut rahuks,” lisas ta sotsiaalmeedias.
Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku
Ukraina väed korraldasid ööl vastu neljapäeva ulatusliku droonirünnaku Moskva ja Venemaa pealinna ümbritseva piirkonna vastu, teatasid kohalikud võimud. Moskva linnapea väitis, et õhutõrje tulistas alla vähemalt 136 Ukraina drooni.
Sobjanin teatas hiljem, et kolmapäeva öö ja neljapäeva hommiku vahel lendas Moskva oblasti suunas 613 drooni.
Moskvasse saadetud droonide täpne arv ei ole teada, kuna Venemaa võimud teatavad vaid allatulistatud droonide arvust. Ohvritest ega kahjustustest ei ole teatatud ning Moskva linnapea Sergei Sobjanin ei ole täpsustanud, millist sihtmärki rünnati.
Võimude väitel hukkunuid ega kahjustusi ei olnud, kuid drooniohu tõttu kehtestati piirangud kolmele Moskva piirkonna suuremale lennuväljale, vahendas The Kyiv Independent.
FT: Lõuna-Korea läheneb Ukrainaga suhete halvenedes Venemaale
Lõuna-Korea liigub suhete halvenemise taustal Ukrainaga Venemaale lähemale, mis tekitab Euroopa liitlastes muret, kirjutas kolmapäeval väljaanne Financial Times.
Artiklis tuuakse välja, et president Lee Jae-myungi juhtimisel taastab Soul järk-järgult diplomaatilisi ja majanduslikke kontakte Moskvaga. Seda vaatamata Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sõjalisele koostööle Põhja-Koreaga. Ainuüksi juulis ja augustis saatis Lõuna-Korea Venemaale üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislit. Osa tarnetest toimus sanktsioonide all olevate tankeritega.
Samuti toimuvad paralleelselt kahe riigi esindajate vahelised kinnised läbirääkimised ning rahudiplomaatia presidendinõunikuks on määratud poliitik Song Young-gil, keda Putin oli varem autasustanud Sõpruse ordeniga.
“Suhted Kiieviga on seevastu järsult halvenenud. Pärast vaidlust kahe Põhja-Korea sõjavangi kohta käiva teabe avalikustamise üle kutsus Soul oma suursaadiku Ukrainast tagasi ja vähendas oma diplomaatilist kohalolekut,” seisab FT artiklis.
Pentagoni järelevalveamet lükkas tagasi palve uurida Starlinki häireid
Pentagoni järelevalveamet keeldus USA seadusandjate kaheparteilisest nõudest uurida hiljutisi häireid Ukrainale pakutavates Starlinki ja Starshieldi teenustes.
Üheksast USA senaatorist koosnev kaheparteiline rühm koostas 15. oktoobril ametliku kirja kaitseministeeriumi peainspektorile pärast seda, kui varem sel kuul esinesid ootamatud häired Ukraina Starlinki ja Starshieldi teenustes. Kaitseministeeriumi peainspektor ehk järelevalveamet on sõltumatu asutus, mis vastutab Pentagoni-sisese ametliku tegevuse auditeerimise ja uurimise eest.
“Nõuame tungivalt, et peainspektor uuriks neid intsidente,” kirjutasid senaatorid.
“Mille hulgas seda, kas kaitseministeeriumi või selle töövõtjate tegevus või otsused aitasid kaasa nende ohtlike asjaolude tekkimisele,” lisasid rahvasaadikud.
27. oktoobril saadud vastuses teatas järelevalveamet seadusandjatele, et nad peaksid oma muredega pöörduma hoopis USA õhujõudude poole, vahendas AP, mis sai kirja koopia enda valdusse. Asjaga kursis olevad allikad tõlgendasid seda tagasilükkamist kui peainspektori keeldumist uurida Elon Muski ja Starlinki tegevust.
Esialgsele kirjale alla kirjutanud demokraadist senaator Jeanne Shaheen ütles AP andmetel, et vastus on murettekitav.
“Kuna president Donald Trumpi administratsioon ja SpaceX on andnud vastuolulisi selgitusi selle kohta, mis nende häireteni viis, siis peab toimuma sõltumatu aruandlus ja läbivaatamine,” ütles senaator.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 584 910 (+1560) ;
– tankid 12 449 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 25 614 (+5);
– suurtükisüsteemid 51 699 (+25);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2245 (+4);
– õhutõrjesüsteemid 1727 (+0);
– lennukid 450 (+1);
– kopterid 356 (+0);
– maapealsed robotisüsteemid 3036 (+4);
– operatiivtaktikalised droonid 587 409 (+1614);
– tiibraketid 5140 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 168 010 (+272);
– eritehnika 4860 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
