“Olen korduvalt öelnud, et ükski püha ei söö midagi ise välja, need on inimeste tehtud valikud. Minu kui uurija jaoks on huvitav vaadata, mis alusel me neid valikuid teeme,” leidis Kõivupuu R2 hommiku intervjuus.

Folklorist nentis, et eri usundite esindajad kipuvad teiste rituaale sageli sildistama. “See vale mõiste tulebki sellest, et ühed või teised usundid või religioonid hakkavad pidama ennast kõrgemaks ja selle sõnakasutuse kaudu madaldavad teisi. Kristlus võttis vanade hingede päeva tähistamise ja surnute austamisega seotud pühad omaks, töötas nad enda jaoks sobivaks ja võttis kasutusele,” tõi Kõivupuu näite.

Sama loogika peab paika halloweeni puhul. “Ka halloweeni juured on tõesti eelkristlikes keldi kommetes, seejärel võtsid selle traditsiooni üle ristirahvast germaanlased. Meie tunneme seda nüüd Ameerikast ringiga Euroopasse jõudnud kommertsliku meelelahutusliku lastepühana,” selgitas folklorist.

Folklorist meenutas, et iirlased voolisid halloweenile iseloomulikke laternaid Euroopas elades kaalikast ja naerist. Ameerikas leidsid nad eest uue vilja ja vahetasid juurikad tõhususe nimel kõrvitsa vastu.

Kultuuride läbiva temaatikana toob sügistalvine pime aeg esivanemate hinged maa peale tagasi. “Kui võrrelda meie hingede ajaga, siis see maskeerimine on tingitud sellest, et vanade uskumuste kohaselt on aastaringis teatud periood, mil surnud esivanemate vaimud või hinged – kuidas me neid ka ei nimetaks – tulevad maa peale ja tahavad siit elavaid kaasa võtta,” sõnas Marju Kõivupuu.

Kõivupuu lisas, et tavad vajavad elus püsimiseks tavad hingamist: “Traditsioon elab siis, kui inimesed seda edasi arendavad. Kui me loobume millestki, siis ta jääb meist maha, aga ilmselt see halloween oli nii oluline, et seda kohandati vastavalt oludele.”

Samas on oma koht ka teadlikul toel ja rahvusvahelisel tähelepanul. “Väga vähesed teavad ka seda, et Eesti Folkloorinõukogu töötab praegu selles suunas, et meie mardi- ja kadripäeva traditsioon saaks kantud UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja,” sõnas Kõivupuu.

Pühad ründavad poelettidel

Tähtpäevadele annab vunki juurde ka nutikas müügitöö. Nii loovad rahvusvahelised korporatsioonid loovad inimestele pühade tähistamiseks mugavaid valmislahendusi. Samamoodi püüavad kodumaised kommivabrikud lastele spetsiaalseid kadrisantide maiustusi pakkuda, ent suurema vahena puudub neil globaalne haare.

Laiema suundumusena trügivad kalendripühad kaubanduses aina varasemaks. “Läksin septembri alguses ehitustarvete poodi, mul oli sealt mõnda kruvi tarvis, ja esimene asi, mida sa septembris näed, on juba kuused ja päkapikud. Andke andeks, meil on vahepeal veel väga palju pühi, me ei jõua enam pühasid oodata, vaid need pressivad igalt poolt sisse,” jagas Kõivupuu vaimukat seika.

Folklorist nentis samas, et kodumaisemad pühad kipuvad suurema kommertspinnaga tähtpäevadega konkureerides neile alla jääma, isegi kui lapsed pärimusliku kava selgeks õpivad ning santima minnes ukse taga maiustusi ootavad. “Olgem ausad, see jääb ikka väga-väga selle kõrvitsapüha või halloweeni varju,” tõdes Marju Kõivupuu.