Rahva seas kiiresti populaarsust koguv Alternatiiv Saksamaale (AfD) tahab EL-i hävitada, kui selle juht Alice Weidel asendab kantsleri ametis äärmiselt ebapopulaarse Friedrich Merzi.
Weidel on nõudnud, et blokk muudetaks suveräänsete riikide lõdvaks föderatsiooniks või et see seisab silmitsi Brexiti-laadse „Dexit” referendumiga, kui ta võtab võimu paremtsentristlikult Kristlik-Demokraatlikult Liidult (CDU), vahendab Telegraph.
„Me tahaksime Euroopa Liitu uuesti üles ehitada ja reformida,” ütles äärmusparempoolne juht Strasbourgis Euroopa Parlamendis. „EL ei ole enam suveräänsete riikide rühm. Riikide parlamendid ja valitsused peavad otsustusprotsessi üle võtma.”
Reformid oleksid nii ulatuslikud, et need viiksid EL-i hävitamiseni. Neile oleksid ka tugevalt vastu blokis domineerivad ELi-meelsed paremtsentristlikud juhid.
EL-i allikad on juba välistanud radikaalsed muudatused, mille hulka kuuluvad Euroopa Komisjoni koosseisu vähendamine ning selle otsustusõiguse andmine Euroopa Ülemkogus istuvatele peaministritele ja presidentidele.
AfD soovib Euroopa Kohtu asendada vahekohtuga, kärpida Saksamaa makseid Brüsseli eelarvesse, loobuda EL-i netoheite nulli eesmärgist ja tühistada 2035. aasta bensiiniautode keelu.
Poliitikadokumendis esitatud plaanide kohaselt tühistataks ka Euroopa Parlamendi valimised, mille asemel nimetaksid Euroopa Parlamendi liikmed riikide parlamendid ning pealinnadele antaks EL-i õiguse osas loobumisõigus ja vetoõigus.
„Alice on Imedemaal,” ütles üks EL-i ametnik Telegraphile, enne kui lisas, et Kremli-sõbralik partei tuleks ümber nimetada „Saksamaa alternatiivseks reaalsuseks”.
„On üsna kõnekas, et nad valisid Euroopa Parlamendi kohaks, kus kuulutada välja ettepanek selle sisuliseks lammutamiseks. Valimisi ei võideta enam „väljumisega” – pigem sagedamini sooviga Euroopasse pääseda.”
AfD toetab Euroopa tasandi koostööd piirikaitse, kaitsevaldkonna, ühiste tehnoloogiaprojektide ja EL-i ühisturu reeglite vallas, et hõlbustada kaubandust, kuid pooldab samas riikliku õiguse ülimuslikkust peaaegu kõigis valdkondades.
Kõik 27 EL-i juhti peaksid toetama ka Euroopa lepingute ulatuslikke muudatusi, mida reformid vajaksid, mis on kurikuulsalt keeruline protsess.
EL-i ametnik andis mõista, et reformid on tahtlikult maksimalistlikud, et anda AfD-le katet referendumi korraldamiseks, mida enamik sakslasi ei soovi.
AfD on Saksamaa populaarseim partei ja on septembris kahe liidumaa valimiste võiduga vapustanud Merzi koalitsioonivalitsust.
Putini-meelne partei pole kunagi varem olnud nii võimule lähedal, hoolimata sellest, et peavoolu parteid kasutavad „tulemüüri”, et see koalitsiooniläbirääkimistest välja jätta.
Weidel on ennustanud, et Merzi kantsleriamet ei kesta tema ametiaja lõpuni 2030. aastal, pärast seda, kui ta oli pidanud taluma mitmeid kuid kestnud kuulujutte juhtkonna riigipöördest.
Poliitikadokumendis hoiatatakse, et kui tulevane AfD valitsus ei suuda EL-is saavutada „olulisi muudatusi”, korraldatakse „Dexit”-i teemaline referendum.
„Saksa rahvas peaks seejärel ise otsustama, millist teed Saksamaa peaks käima,” seisab dokumendis.
„Dexit” kujutaks eksistentsiaalset ohtu liidule, mis elas ligi kümne aasta eest üle „Brexiti” – seda hoolimata asjaolust, et arvamusküsitluste kohaselt toetab 82 protsenti sakslastest EL-i liikmesust.
Selle suurima majanduse – riigi, mis on koos Prantsusmaaga kõige mõjukam ja ühtlasi euroala võimsaim liige – kaotus oleks veelgi suurem väljakutse kui Ühendkuningriigi lahkumine.
David McAllister on Brexiti-läbirääkimiste veteran, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees ning Friedrich Merzi juhitava CDU liige Euroopa Parlamendis.
Ta sõnas, et erakonna AfD vaenulikkus Euroopa Liidu vastu ohustab Saksamaa julgeolekut ja heaolu, lisades: „Nende lähedus Putinile õõnestab usaldust, mida me liitlaste vahel vajame.
Meie riik sõltub ühisturust ja tihedast koostööst meie Euroopa partneritega.
Ajal, mil meie kontinendil käib sõda ja autoritaarsed jõud avaldavad üha suuremat survet, muudaks Euroopa Liidu nõrgestamine Saksamaa haavatavamaks ning vähendaks selle suutlikkust oma huve kaitsta.”
CDU parlamendisaadik, endine kolonel ja Bundestagi väliskomisjoni liige Roderich Kiesewetter sõnas, et AfD alternatiiv EL-ile ja NATO-le seisneb Saksa inseneriteadmiste ühendamises Venemaa ressurssidega.
„Nad arutavad seda väga avalikult,” ütles ta, lisades, et Donald Trumpi mõju võib aidata EL-i „laiali lammutada”.
Weidel jäi Strasbourgis esinedes oma seisukohtadele kindlaks, hoolimata süüdistustest, et EL-i nõrgestamine annaks Venemaale julgust juurde.
Reformid on vajalikud, sest „me leiame, et meid röövitakse”, sõnas ta, kritiseerides seejärel rohepoliitikat, mida ta pidas Saksamaal kõrgete energiahindade põhjuseks.
Kui EL ei suuda oma välispiire kaitsta, peaks Saksamaa lahkuma passivabast Schengeni tsoonist ja tegema lõpu inimeste vabale liikumisele. „Kui Schengen on läbi ja see ei toimi, peame me Schengenist lahkuma ja oma piire kaitsma,” ütles Weidel.
Samuti kutsus ta EL-i üles lõpetama „mõttetu” Ukraina toetamine ning jätma rahuläbirääkimised USA, Venemaa ja Hiina hooleks. „On viimane aeg, et me taotleksime Ukraina küsimuses pragmaatilist lahendust,” lausus Weidel.
Weidel ammutab julgust euroskeptiliste paremäärmuslike parteide edust kõikjal Euroopas ning loodab saada neilt toetust oma reformidele.
Ta loodab, et „patriootlikud” erakonnad suudavad 2030. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saavutatud võidud muuta enamuseks Brüsselis ja Strasbourgis, andes seeläbi oma saadikutele võimaluse mõjutada EL-i õigusakte.
Üks parlamendiringkondadega seotud allikas ütles väljaandele Telegraph, et AfD otsib liitlasi Euroopas – eelkõige Marine Le Peni, kes distantseerus Saksa erakonnast mõne aasta eest, viidates viimase väidetavale sümpaatiale natside vastu.
„AfD lähenemine on üsna pragmaatiline. Leiame, et peame EL-i tasandil koostööd tegema; seetõttu on vajalik pidada kõnelusi ja arutelusid – mida me ka teeme,” sõnas Weidel.
Euroopa paremäärmuslikud erakonnad on Venemaa või Ukraina toetamisel lõhestatud. Paljud neist jagavad siiski Saksamaa erakonna AfD ambitsiooni muuta Euroopa Liit sarnaselt meelestatud riikide ühenduseks, kus võim kuulub liikmesriikide pealinnadele, mitte Euroopa Komisjonile.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni on pooldanud „kodumaade Euroopat” – vastandina tsentraliseeritud superriigile.
Le Pen, kes on aprillis toimuvate valimiste järel Prantsusmaa presidendiks saamise soosik, soovis 2017. aastal korraldada „Frexiti” referendumi. Pärast tollaste presidendivalimiste kaotamist on ta oma seisukohti pehmendanud.
Kuu alguses kutsus ta üles looma reformitud „rahvaste Euroopat” ning lubas seista vastu Euroopa Liidule, mis „soovib muutuda riigiks”.
AfD asutati 2013. aastal parteina, mis oli vastu euroala päästepakettidele ja pooldas euro likvideerimist. Saksamaa lahkumine EL-ist sai partei ametlikuks seisukohaks 2021. aastal, kuid see positsioon on aja jooksul muutunud.
2023. aastal pakkus AfD EL-i asendamiseks välja kaubandusriikide lõdva föderatsiooni, kusjuures Alice Weidel märkis, et Brexit võiks olla Saksamaale eeskujuks.
Tänavuses poliitikadokumendis on seda visiooni täpsustatud; AfD endise Euroopa Parlamendi liikme Gunnar Becki sõnul on tegemist katsega tulla poolele teele vastu neile parteiliikmetele, kes on Saksamaa EL-ist lahkumise (nn Dexit) vastu.
Ta märkis, et Weidel võib, kuid ei pruugi, püüda suruda läbi Dexit-i (Saksamaa EL-ist lahkumise) teemalist referendumit.
„Muidugi võib sellel olla samasugune tagajärg. Teame, kui vankumatult on EL igasuguste reformide vastu – välja arvatud ühes kindlas suunas,” sõnas ta. „Usun küll, et AfD valijate seas valitseb üksmeel lihtsalt lahkumise osas, kuid nad kõik sooviksid näha ka sisulisi reforme.”
Beck märkis, et Dexit-i läbisurumise asemel võidakse Weidelit võimule saades ohjeldada, pannes ta „leppima vaid raasukestega, nagu seda tegi Giorgia Meloni”. Itaalia peaminister pehmendas ametisse asudes oma teravat euroskeptitsismi ja on EL-i võimukoridorides pälvinud pragmaatiku maine. „Loodan, et Weidel on veidi kindlameelsem ja jääb oma joonele truuks,” ütles ta.
Weideli plaan esitada Brüsselile ultimaatum „võta või me lahkume” meenutab Briti endise peaministri David Cameroni ebaõnnestunud katset sundida EL-i 2016. aastal reformidele.
Ta algatas Brexiti-referendumi, kuid lubas minna Brüsselisse ja saavutada Ühendkuningriigile uue kokkuleppe, mis oleks olnud tugevaks argumendiks EL-i jäämise poolt.
Cameron nõudis EL-i liikmesriikidest pärit töötajatele mõeldud toetuste viivitamatut peatamist neljaks aastaks, erandit põhimõttest liikuda EL-iga „üha tihedama liidu” suunas ning parlamendi „punase kaardi” süsteemi EL-i õigusaktide blokeerimiseks.
Ta saavutas küll erandi, „punase kaardi” süsteemi ja teatud kaitsemeetmed Briti finantsteenustele, kuid toetuste osas lepiti kokku vaid nn hädapiduris.
Reformid jäid konservatiivide ootustele tublisti alla – Boris Johnson nimetas neid põlglikult „lahjaks supiks” – ning need ei mänginud referendumidebatis kuigi suurt rolli.
Reformide jõustumine sõltus sellest, kas referendumil jääb peale EL-i jäämise pooldajate leer; hetkel, mil sai selgeks lahkumist pooldajate võit, võeti need ettepanekud lõplikult laualt maha.
Brexiti-läbirääkimiste valulikel aastatel ja sellele järgnenud suhete ümberkorraldamise kõnelustel on EL-i liidrid rõhutanud, et ühtsele turule pääsemist reguleerivad reeglid on vääramatud.
David Lidington oli Suurbritannia ja ELi vaheliste reformiläbirääkimiste ajal Cameroni valitsuses Euroopa-asjade minister. Ta ütles väljaandele Telegraph, et AfD strateegia on „hullumeelne”.
Lidington sõnas: „AfD peab teadma, et nende soovide elluviimine eeldaks EL-i aluslepingute muutmist. See nõuab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset nõusolekut ning mõnes riigis peaaegu kindlasti ka rahvahääletusi.”
„AfD kava viiks Saksamaa ja EL-i kibedate vaidluste ning lõhenemiseni. Just seda soovib näha Putin – AfD suur sõber – ning pole kahtlustki, et proua Weidelil oleks hea meel tema huve teenida,” märkis ta.
