17. oktoobril muutusid meeleavaldused Prantsusmaal vägivaldseteks rahutusteks. Rüüstajad varastasid ja lõhkusid poode, viga said aga ka meeleavaldajad, kui politsei nad sisse piiras. Valitsus süüdistas kaoses vasakradikaale
“Ma valin seda öeldes hoolikalt sõnu. Terve päeva pidid meie kodanikud seisma silmitsi vägivaldsete vasakäärmuslastega. Põhjalikult organiseeritud võrgustikuga, mis metoodiliselt kavatses rünnata vara, inimesi ja riigi institutsioone,” ütles Prantsusmaa peaminister Sebastien Lecornu.
Möödunud nädalavahetuse kordust kartes otsustas selle laupäeva eel Prantsuse riik kasutada karmi kätt.
“See on hoiatus kõigile neile, kes mõtlevad veel sellistele tegudele. Me oleme järeleandmatud ja kompromissitud. Väga, väga karmid. Homme on avalikes kohtades väljas 70 000 politseiniku,” lausus Prantsusmaa siseminister Laurent Nunez.
Mitmes Prantsuse linnas kehtestati karmid piirangud – Marseilles`s ja Lyonis keelati meelavaldused, Pariisi lubati vaid üks, millele määrati kindel marsruut. Ka seda muudeti viimasel hetkel.
“Nad liigutasid seda alles täna hommikul. See liigutati Place d’Italie’lt Porte d’Italie’le ainult selleks, et tänavad jääksid tühjemaks, et piirata meie vabadust meelt avaldada. Nad on seda püüdnud teha terve nädala,” ütles tudengist meeleavaldaja Elaa.
Ametiühingud ja õpilased, kes meeleavaldust korraldasid, ei soovinud küll nõustuda sellega, et neid sunniti kesklinnast üha kaugemale, kuid kui Pariisi kohus nende vaidlust ei rahuldanud, pidid nad sellega leppima. Väljendusvabaduse piiramine, politseivägivald ja kuvand, et tegemist on vaid märatsevate röövlitega, on ka saanud põhjusteks, miks oma pahameelt väljendatakse. Pariisis avaldas meelt 110 000 inimest.
“Kogu meedia proovib meid millegipärast näidata kui rüüstajaid. Väga tähtis on näidata, et me ei ole need kriminaalid, kellena meid tahetakse kujutada,” lausus Elaa.
“Nad ütlevad vaid, et nii palju vägivalda! Te lähete poode lõhkuma, te lähete linna lõhkuma, aga mida nad ei näe, on see, et ka politseinikud löövad meid. Ja osa politseinikke lõhub ka poode. Nad lõhuvad poode ja poepidajad vaatavad kõrvalt ning küsivad, mida te teete. Te olete politseinikud, te peaks meid kaitsma ja te lähete ja lõhute,” rääkisid meeleavaldajad Leonie ja Seraphie.
Põhilised pahameele põhjused on elukallidus ja haridussektori kärped, aga ka näiteks jõuetu kliimapoliitika.
“Meil oli põrgulik suvi Prantsusmaal. Inimesed surid haiglates ja hooldekodudes. Õpilased pidid suurt eksamit, BAC-i, tegema 40-kraadise kuumuse käes,” ütlesid Rachelle ja Lucille.
Õpilastel eriti on aga palju etteheiteid. Tudengitele pole saadaval piisavalt majutust, paljud peavad õpingute kõrvalt töötama, seda peavad tegema ka osa madala palgaga õpetajaid, muutusi lõpueksamite süsteemis peetakse ebaausaks.
“Need ei ole sellise riigi nagu Prantsusmaa jaoks vastuvõetavad tingimused, kus meil on raha, et tingimused oleks paremad,” ütles Elaa.
Kõik need teemad sulanduvad ühte – õpilaste pahameelt jagavad ka vanemad inimesed.
“Vanem põlvkond on õpilastega solidaarne ja on ka liikumine üldiselt kalli elu vastu,” ütles meeleavaldaja Eleonore.
Prantsusmaa riigivõlg on aga suureks kasvanud ja laenamise kulud on tõusnud. See on see, mis sunnib Prantsusmaad kärpima, kuid meeleavaldajad ütlevad, et otsustajad lõikavad sealt, kus nad ise valu ei tunne.
“17. oktoobril, kui toimusid ette teada meeleavaldused, siis päev enne oli Macron Celine Dioni kontserdil ja jõi šampanjat. See on väga nagu Marie Antionette. Nad tahavad leiba? Andke neile Brioche saia,” lausus meeleavaldaja Cassandra.
Peamiselt on rahulolematud vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesed. Meelt avaldasid ka äärmusvasakpoolse partei Alistamatu Prantsusmaa toetajad, osa loodab, et selle juht Jean-Luc Melanchon tooks presidendina vajaliku muutuse.
“Ta on ainus, kes on teinud 6. vabariigi ettepaneku, mida on Prantsusmaal meeleheitlikult vaja, sest meie institutsioonid ei tööta enam. Charles de Gaulle, kes senise korra lõi, ma ei usu, et oleks suutnud ettenäha praegust seisu,” ütlesid Rachelle ja Lucille.
Teised aga ütlevad, et küsimus pole selles, kes on võimul, ja nad ei kannata oodata. Plaanitud rongkäik möödus vähemalt pärastlõunal vägivallata. Kokkupõrked politseiga toimusid aga meeleavalduse lõpus. Millest see alguse sai, on raske öelda, kuid ligikaudu tunniga oli kõik läbi.
Kuigi vägivalda oli ka mujal Prantsusmaal, möödus see laupäev siiski rahulikumalt kui eelmine – järelikult olid piirangud põhjendatud, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron.
“Me hoidsime eelmised 24 tundi korda, sest me planeerisime ette ja saatsime välja suure hulga julgeolekujõude. Ma tänan siseministrit ja julgeolekujõude. Paljud kutsuti välja nii, et nende puhkus peatati. Me peame tunnistama, mida see peredele tähendab. Tänu sellele püsis olukord kontrolli all. Meeleavaldused said toimuda rahumeelselt. Rüüstajad peatati ja vahistati,” rääkis Macron.
