Üks kolmandik valijatest ütleb, et järgmistel riigikogu valimistel võiks olla peateemaks tervishoiu kättesaadavus. Riina Sikkuti hinnangul on palju tähtsaid teemasid, millega tuleb tegeleda, kuid tervishoid on püsinud läbi aastate olulisel kohal.

“Mündi teine pool, kui küsida, mis inimesel elus tähtis on, on lähisuhted ja tervis. Kui tervis on inimesele oluline, siis tervisemurede korral abi saamine tuleb sealt loomulikult kaasa,” ütles Sikkut.

Karmen Jolleri sõnul on olnud tema eesmärk sotsiaalministrina inimeste õigeaegne tervishoiuteenusteni jõudmine ning kättesaadavuse tagamine.

“Kui me räägime ravijärjekordadest, siis ma arstina saan öelda, et inimene peab jõudma õigel ajal arsti või õe juurde või kuhu iganes,” ütles Joller.

Sikkuti hinnangul on oluline teha vahet, kas inimesel on tahe või vajadus arstivisiidi järele.

“Meditsiinilisest vajadusest lähtuv arstile pääs – seal me kindlasti suudame paremini kui praegu. Meil on erialasid, kus on inimesi puudu. Õdesid on niikuinii puudu, aga erialati ka arste. Perearstid, psühhiaatrid – esmatasandil on valdkond, kus meil on vaja järelkasvu järjest rohkem koolitada. Teisalt muidugi ka raha – kui palju me visiite ja protseduure aasta jooksul rahastame. See metoodika, mille järgi me seni seda oleme hinnanud – me pole ühelgi aastal kogu vajadust, ka meditsiinilist vajadust, suutnud katta,” lausus Sikkut.

Joller nõustus Sikkutiga ning lisas, et ühe faktorina eriarsti või kirurgi juurde pääsemiseks arvestatakse, kui väga häirib probleem inimese igapäevaelu.

“Kui inimene on järjekorras ja tal läheb olukord hullemaks, peaks ta uuesti näiteks oma perearstiga rääkima. Kui vaadata, et Riina ütles, et raha juurde ja siis saab rohkem teenuseid, siis tegelikult me ei saa rohkem teenuseid, kui meil ei ole piisavalt arste ja õdesid. Need on nagu ühendatud anumate süsteem,” sõnas Joller.

Sikkuti hinnangul on vaja rohkem koolitada tervishoiutöötajaid ning haiglate lepingumahud on viimased kolm aastat vähenenud. Jolleri sõnul on lepingumahud just suurenenud ja tõusnud on ka vastuvõttude ning protseduuride arv.

“Seal on võimalik kasvatada. Kui panna lepingutesse raha juurde, on võimalik ka rohkem vastu võtta. Oluline on muidugi, et patsiendid, kes vastuvõtule saavad, on need, kellel on kõige kiiremini abi vaja. Lisaks sellele, et vaadata mingisugust konkreetset eriala, tuleks alati meeles pidada suurt pilti. Ega me siin ei tee mingeid imesid ega kasuta ravivõtteid, mida kuskil mujal ei rakendata. Kui Euroopa Liidu keskmine on 10 protsenti SKP-st tervishoidu, meie paneme seitse ja sellest seitsmest rohkem kui viiendik tuleb patsiendi enda taskust,” lausus Sikkut, lisades, et tulevikus ei ole reaalne osutada väiksemate kuludega tervishoiuteenust vananevas ühiskonnas.

Joller aga sõnas, et iga aasta läheb tervishoidu raha juurde ning viimase kümne aasta lõikes on tervishoiueelarve kasvanud ligi miljardi euro võtta.

“See tuleb palgatõusudest. Kuna meil on viimastel aastatel majandus ikkagi kasvanud ja inimeste palgad on tõusnud, tuleb kuni aastani 2030 prognooside järgi suurusjärgus 100 miljonit eurot igal aastal juurde. Me ei saa öelda, et raha läheb vähemaks. Hästi oluline on see, et see raha saaks suunatud õigesse kohta,” ütles Joller.

Sotsiaalministri sõnul tuleb uurida, kuidas oleks tervishoiutöötajate ressurss paremini kasutatud.

“Näiteks e-konsultatsioonid, mille abil patsiendid vajaduse järgi prioriseeritakse. Nende suurem kasutuselevõtt on näidanud, et umbes kolmandik ja mõnel erialal lausa kuni pooled inimestest ei pea jõudma eriarsti juurde, vaid peaksid saama abi varem juba perearsti juures. Kui me niimoodi ümber mängime, saab inimene kiiremini oma abi kätte ega pea tingimata eriarsti juurde saama. Tal on tähtis see, et ta tervisemure saab lahendatud või küsimused vastatud. Tänapäeval ei saa digilahenduste arendamisel olla eesmärk digitaliseerimine, vaid see, et tervishoiutöötajal oleks aega inimesele otsa vaadata. Kui tervishoiutöötaja aeg on hästi kasutatud ja töökeskkond vaimses mõttes hea, näitavad uuringud, et oma tööd armastatakse väga ja tahetakse sellel töökohal püsida,” rõhutas Joller.

Sikkuti hinnangul on ei ole probleemiks see, et kuskil süsteemis raisatakse raha, vaid poliitiliste prioriteetide küsimus.

“Eelmisel aastal oli võimalik, et tervishoid pidi reserve vähem kasutusele võtma, aga tehti teistsugused poliitilised otsused. Lõpuks on see prioriteetide küsimus. Minu jaoks on tervishoid prioriteetne. Me ei saa vananevas ühiskonnas, kus ravivõimalused paranevad, hoida ühiskonnas rahu öeldes, et mujal on võimalik, aga Eesti patsient, palun võtke järjekorda ja oodake, et ükskord võib-olla tekib raha. Arusaam peab olema, et tervishoidu on vaja panustada, et välditavaid surmasid ära hoida ja inimesed saaksid pikemalt tööturul olla ja lisandväärtust luua. Meil on kõiki neid inimesi vaja, mitte ainult neid, kes suudavad ennast süsteemist läbi võidelda või oma teenuse eest maksta,” ütles Sikkut.