Üks võtmeelement Trumpi administratsiooni laiemas kavas rahu saavutamiseks Ukrainas on ettepanek, mis paiskaks pea peale aastatepikkuse Ameerika energiapoliitika.

USA seisukoht on, et Euroopa peaks taas hakkama rohkem Vene gaasi ostma – samm, mis tooks Moskvale majanduslikku kasu ja annaks talle piirkonnas taas suurema mõjuvõimu, vahendab New York Times.

Läbirääkimistega kursis olevate allikate sõnul on president Trumpi rahuvahendajad Jared Kushner ja Steve Witkoff seda ideed tutvustanud Ukraina ja Euroopa ametnikele – sealhulgas eelmisel kuul Kiievis president Volodõmõr Zelenskile. Ameeriklaste hinnangul võiks Ukraina kaaluda nende gaasijuhtmete taasavamist, mida mööda varem transporditi Euroopasse Vene maagaasi – see võiks olla üheks ajendiks, mis meelitaks Venemaad sõda Ukrainas lõpetama.

Euroopa ametnikud on sellesse ideesse äärmiselt tõrjuvalt suhtunud, kuna see nulliks Euroopa Liidu aastatepikkused – ja Washingtoni toetatud – jõupingutused Vene gaasist vabanemiseks. Allikate sõnul näevad Trumpi administratsiooni esindajad aga Vene gaasi ekspordis võimalikku osa rahuleppest. Nad viitavad tuludele, mis laekuksid Ukrainale, ning eeldavad, et Euroopa valijad soovivad vältimatult odavamat energiat. Allikad rääkisid sellest tundlikust diplomaatilisest teemast anonüümsuse tingimusel.

See lahknevus toob esile Donald Trumpi uuendatud diplomaatilise algatuse – mille eesmärk on teha lõpp Venemaa sissetungile Ukrainasse – ebatavalise ja kriitikute hinnangul lausa hukatuslikult vigase olemuse. Selle asemel, et avaldada survet president Vladimir Putinile või püüda tugevdada Ukraina sõjalist võimekust, on administratsioon kulutanud märkimisväärselt aega Venemaale mõeldud majanduslike stiimulite kaalumisele ning tõstatanud neid teemasid läbirääkimistel Euroopa ja Ukrainaga.

USA ja Venemaa ametnikud on juba eelmisest, 2025. aastast saadik arutanud võimalikke äritehinguid, kuid tundub, et see pole pannud Vladimir Putinit oma põhinõudmistest sammugi taganema. Arvestades, kui tugevalt seisavad Euroopa ja Ukraina juhid vastu naasmisele sõltuvusele Venemaa gaasist, võib see ettepanek Trumpi administratsiooni püüdlusi sõda lõpetada hoopis keerulisemaks muuta.

Valge Maja teatas oma avalduses, et sõda „kergitab energiahindu kogu Euroopas ning tekitab tõsiseid majandusraskusi nii Venemaal kui ka Ukrainas”.

„Ameerika Ühendriigid More on teinud tihedat koostööd Ukraina ja meie Euroopa partneritega, töötades välja terviklikku rahuettepanekut, mis sisaldab lõpliku kokkuleppe osana majanduslikke stiimuleid nii Venemaale kui ka Ukrainale,” seisis avalduses. „Meie eesmärk ei ole üksnes sõjategevuse lõpetamine, vaid tingimuste loomine püsivaks rahuks, majanduse taastumiseks ja suuremaks stabiilsuseks kogu piirkonnas.”

Trump vabastas reedel Venemaa parlamendi Kongressi vastu võetud uutest sanktsioonidest – vaid nädal pärast seda, kui ta tühistas Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioonid. Need on seni tema kaalukaimad sammud Venemaale avaldatava majandussurve leevendamisel. Putini majandusesindaja Kirill Dmitrijev iseloomustas diislikütuse tehingut kui alles algust sellele, mis võib välja kasvada tema läbirääkimistest Kushneri ja Witkoffiga.

„Arvan, et kuulutame lähitulevikus välja mõned olulised algatused,” ütles Dmitrijev reedel Moskvas toimunud energiakonverentsil. „Jää on lõpuks ometi liikuma hakanud.”

Dmitrijevi sõnul arutavad Venemaa ja Ameerika Ühendriigid More mitmesuguseid projekte, sealhulgas andmekeskusi, mis töötavad Venemaa tuumaenergia toel. New York Times teatas sel kuul, et kõneluste teemaks on ka Venemaa energiahiiu Lukoili rahvusvaheliste varade müük investorite grupile, kuhu kuulub ka USA valitsus.

Kuid ettepanek taastada Venemaa gaasieksport Euroopasse – mida Kushner ja Witkoff peavad võimalikuks osaks lõplikust rahuplaanist – võib olla kava kõige julgem ja erimeelsusi tekitavam osa. Ameerika ettevõtete jaoks võib see vähendada nõudlust USA veeldatud maagaasi järele Euroopas. Euroopa valitsuste jaoks võib see aga anda hoogu populistlikele poliitikutele, kes juba praegu nõuavad Ukrainale antava abi lõpetamist ja suhete taastamist Venemaaga.

„Me soovime Venemaalt maagaasi ja toornaftat, et tuua leevendust Saksa tarbijatele ja ettevõtetele,” sõnas sel nädalal Berliinis parlamendis parempoolse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) juht Alice Weidel. Ta väitis, et samal ajal kui Washington ja Moskva sõlmivad vastastikku kasulikke kokkuleppeid, hävitavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid Saksa enda majandust.

Zelenski, kes on viimastel päevadel kritiseerinud Trumpi Ukraina toetamise vähendamise ja Putiniga tehingute sõlmimise pärast, viitas sel nädalal väljaandele Financial Times antud intervjuus läbirääkimistele.

„Küsimus on selles, millal tuleb järgmine tehing?” sõnas Zelenski. „Võib-olla on tegemist gaasiga. Kindlasti on tegemist gaasiga.”

Ukraina lõpetas Venemaa gaasi transiidi 2025. aasta jaanuaris, kaotades sellega ligikaudu miljard dollarit aastas transiiditasudena. Euroopa Liit on võtnud kohustuse lõpetada kogu Venemaa gaasi import järgmiseks aastaks. Eelmisel aastal pärines 13 protsenti Euroopa Liidu gaasiimpordist Venemaalt, samas kui 2021. aastal oli see näitaja 45 protsenti.

Kuna aga Valge Maja otsib meeleheitlikult uusi lahendusi sõja lõpetamiseks Ukrainas ning Donald Trump tunneb vahevalimiste eel muret kõrgete energiahindade pärast, kaalub administratsioon üha enam kokkuleppeid, mis hõlbustaksid Venemaa fossiilkütuste eksportimist.

Asjaga kursis olevate isikute sõnul arutavad Kushner ja Witkoff pikaajalisemat plaani, mis võimaldaks Venemaal taastada gaasieksport Euroopasse. Nad näevad sellist eksporti ühe majandusliku stiimulina laiemas kokkuleppes, mis hõlmaks läbirääkimisi Venemaa ja NATO tulevaste suhete, Ukrainale antavate julgeolekugarantiide ning territoriaalse kontrolli üle.

Läbirääkimistega kursis olevate allikate kohaselt eeldavad mõned Euroopa ja Ukraina ametnikud, et Ameerika Ühendriigid More soovivad saada osa Venemaa gaasiekspordist, tagades nii Ameerika ettevõtetele või valitsusele osa kasumist.

Ameerika investor Stephen Lynch on juba Bideni administratsiooni ajast saadik püüdnud omandada saboteeritud Venemaa ja Saksamaa vahelist merealust gaasijuhet Nord Stream 2. Tema väitel teeniks torujuhtme jõudmine USA kontrolli alla Ameerika huve ja Euroopa julgeolekut olukorras, kus Venemaa gaasivoog läbi selle varem või hiljem taastub.

Lynch märkis, et ta ei osale praegu üheski Nord Streamiga seotud läbirääkimises ega oma rahandusministeeriumi luba selles tegevuses osalemiseks. Siiski on Nord Streami teema tõstatunud ka USA ja Venemaa vahelistes aruteludes, kinnitasid asjaga kursis olevad isikud. Reuters teatas sel kuul, et USA ja Venemaa ametnikud on arutanud Ameerika investori kaasamist Nord Streami projekti.

Valge Maja teatas oma avalduses, et Nord Stream ei ole olnud „hiljutiste arutelude teemaks”. Lisati, et „igasugune sellega seotud kokkulepe eeldaks tihedat kooskõlastamist meie Euroopa partneritega osana terviklikust rahulepingust”.

Üks läbirääkimistega kursis olev isik sõnas, et Trumpi administratsioon peab veealuse gaasitoru töö taaskäivitamist rahuleppe sõlmimise korral „kergesti saavutatavaks eesmärgiks”. Allika sõnul võivad Euroopa ametnikud küll avalikult Vene gaasist loobumist kuulutada, kuid Euroopa valijad – täpselt nagu Ameerika valijadki – soovivad varem või hiljem odavamat energiat.

See haakub Kremli seisukohaga. Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles gaasikõnelusi puudutavatele küsimustele vastates saadetud helisõnumis: „Energiakoostöö taastamine mis tahes kujul on meie huvides, kuid praegusel hetkel võib see olla veelgi enam eurooplaste endi huvides.”

Saksa valitsus on seisnud esirinnas Venemaa gaasijuhtmete taaskäivitamise vastu, ehkki enne Vladimir Putini 2022. aasta sissetungi oli Saksamaa Venemaa gaasi suurim ostja. Kui see teema tõusis eelmisel nädalal Floridas Witkoffi ja Kushneri korraldatud Ukraina-teemalistel aruteludel uuesti päevakorda, väljendas Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi peamine julgeolekunõunik Günter Sautter kohtumisel osalenud kahe allika sõnul eriti kindlameelset vastuseisu.

Üks sakslaste seisukohtadega kursis olev Euroopa ametnik märkis sel nädalal, et Saksa valitsuse hinnangul ei erine vahendaja kaudu müüdav Venemaa gaas kuidagi otse Venemaalt tarnitavast gaasist – mistõttu on selle kaasamine rahukõnelustesse välistatud.

Saksamaa energiakulud on alates 2022. aastast hüppeliselt tõusnud ning praegused ja endised Saksamaa ametnikud tunnistavad, et Vene gaasi taas ostmine tooks hinnad alla. Kuid nad ütlevad, et see läheks Saksamaale ja Euroopale julgeoleku seisukohast kalliks, sealhulgas muutes riigi haavatavaks Moskva tulevase gaasikatkestuse suhtes.

„Euroopa ja eriti Saksamaa ei tohiks enam kunagi olla sõltuv Vene gaasist,” ütles intervjuus Robert Habeck, kes oli sõja alguses Saksamaa majandusminister ja juhtis üleminekut Vene gaasilt. „Sest me oleme näinud, kui ebausaldusväärne Venemaa oli.”

Kuid Saksamaa juhid on kodus sõja ja eriti gaasiimpordi tõttu surve all. Alternatiiv Saksamaale ehk AfD, mis juhib riiklikke küsitlusi ligi 30 protsendilise toetusega, on esitanud Vene gaasiimpordi uuendamise kui viisi inflatsiooni vastu võitlemiseks ja Saksamaa majanduse elavdamiseks.

Saksi-Anhalti liidumaal – kus AfD valis sel kuul ametisse esimese paremäärmuslasest parlamendiesimehe Saksamaa liidumaa seadusandlikus kogus pärast 1945. aastat – võtsid saadikud sel nädalal vastu suuresti sümboolse algatuse. Selles kutsutakse föderaalvalitsust üles lõpetama sanktsioonid Venemaa vastu ja peatama sõjaline abi Ukrainale. Eelnõu poolt hääletasid nii AfD esindajad kui ka endise vasakpoolse asutatud Venemaa-sõbraliku erakonna – Sahra Wagenknechti Liidu – saadikud.

Euroopa liidrid tunnevad üha suuremat muret sarnaste sõnumite pärast, mis tulevad nii nende riikide populistlikelt parteidelt kui ka Donald Trumpilt ja Kremlist. Friedrich Merz ja teised Euroopa liidrid on avalikult kritiseerinud Trumpi otsust tühistada sanktsioonid Venemaa diislikütusele, märkides, et see samm lõhkus Lääne majandussurve kampaania Moskva vastu.

Endine majandusminister Robert Habeck sõnas, et Saksamaa võiks toime tulla olukorraga, kus Venemaalt imporditakse taas väikeses koguses gaasi. Ta rõhutas siiski, et Euroopa jaoks on lähiaastatel ülioluline omada ja hallata omaenda energiataristut, lisades, et julgeoleku seisukohast poleks oluline, kas Venemaa gaasi vahendab Ameerika ettevõte.

„Varem oleksin olnud rahul, kui Ameerika ettevõte oleks omanikeringi kuulunud,” ütles Habeck. „Nüüd tunnen aga muret, sest näib, et Trump tunneb Vladimir Putini vastu suuremat sümpaatiat kui ukrainlaste vastu.”

Loe allikast edasi