TÄNA AJALOOS, 14. oktoober ⟩ Nikita Hruštšov kukutati ametist, pulti sai Brežnev
1964 – NLKP KK esimene sekretär Nikita Hruštšov
More kukutati ametist, tema asemel sai uueks esimeseks sekretäriks Leonid Brežnev.
Nõukogude liidu kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär (peasekretär) oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht. Pärast Stalini surma 1953. aastal valiti senine keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov More keskkomitee esimeseks sekretäriks.
1964. aastal korraldasid aga Hruštšoviga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Brežnev ja Juri Andropov riigipöörde ning kukutasid ta 1964. aasta NLKP keskkomitee oktoobripleenumil. Partei- ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev.
Hruštšov elas oma viimased aastad sisult koduarestis. Kuni Mihhail Gorbatšovi valitsemise alguseni oli ta ametlikult maha vaikitud.
14. oktoobri sündmused Eestis:
1919 – Konstantin Pätsi ettepanekul määras Asutav Kogu riigikohtu asukohaks Tallinna. See otsus täideti alles 1935. aastal.
1941 – Saksa vägede dessant maabus Hiiumaal.
1988 – Eesti NSV ministrite nõukogu ja EKP keskkomitee ühismäärusega kästi rajada suhted väliseestlastega üldinimlike põhimõtete alusel, arendada igakülgselt kultuuri- ja majandussidemeid, mis soodustaks murrangut väliseestlaste teadvuses ning aitaks kaasa usalduse kujunemisele Eesti oleviku ja tuleviku suhtes NSV Liidu koosseisus.
1991 – Eesti sai UNESCO liikmeks.
1994 – kehtima hakkas kohalike maksude seadus.
1996 – Tartus Poe tänavas paigaldati esimene magnetkaardiga parkimisautomaat Eestis (oktoobris 1992 hakkas samas kohas tööle üldse esimene parkimisautomaat Eestis).
2005 – Sillamäel avati Euroopa Liidu kõige idapoolsem kaubasadam, AS Sillamäe Sadam.
2020 – Läti ehitusmaterjalide jaekaupluste kett Depo avas Tallinnas Avala ärikeskuses oma esimese kaupluse.
Ja maailmas:
1793 – Marie-Antoinette
Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie-Antoinette d'Autriche; 2. november 1755 Viin – 16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1774–1790, Louis XVI abikaasa. More astus revolutsioonikohtu ette.
1813 – Baieri kuulutas Prantsusmaale sõja.
1920 – Soome kodusõda: Soome ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu.
1964 – NLKP KK esimene sekretär Nikita Hruštšov More kukutati ametist, tema asemel sai uueks esimeseks sekretäriks Leonid Brežnev.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
14. oktoober on Gregoriuse kalendri 287. (liigaastal 288.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1805 – talurahvarahutuste kõrgpunkt: Harjumaal Kose-Uuemõisas ründas u 500 talupoega 100-mehelist sõjaväesalka.[1] Pärast põhjalikku juurdlust karistati talupoegi karmilt.[1]
- 1912 – avati Rakvere Gümnaasium.[2]
- 1919 – Konstantin Pätsi ettepanekul määras Asutav Kogu Riigikohtu asukohaks Tallinna, kuid 1935. aastani tegutses Riigikohus ajutiselt Tartus.
- 1925 – ilmus Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! esimene number.
- 1928 – Tõrvas avati Vabadussõja mälestussammas.
- 1933 – algas kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- 1936 – asutati Läänemaa seltskondlik komitee.
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa vägede dessant maabus Hiiumaal.
- 1952 – EK(b)P nimetati ümber EKP-ks.[1]
- 1960 – Eesti põlevkivibasseini halduslikul ühendamisel moodustati Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme linna ja Sompa töölisalevi baasil Kohtla-Järve linn.[1]
- 1988 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja EKP Keskkomitee ühismäärusega kästi rajada suhted väliseestlastega üldinimlike printsiipide alusel, arendada igakülgselt kultuuri- ja majandussidemeid, mis soodustaks murrangut väliseestlaste teadvuses ning aitaks kaasa usalduse tekkimisele Eesti oleviku ja tuleviku suhtes NSV Liidu koosseisus.
- 1991 – Eesti sai UNESCO liikmeks.[3]
Maailmas
- 1066 – Normanni vallutus Inglismaal: Normannid William Vallutaja juhtimisel võitsid Hastingsi lahingus Harold Godwinsoni juhitud anglosakside väge. Inglismaa langes normannide võimu alla.
- 1322 – Šotimaa sundis Bylandi lahingus Inglismaad oma iseseisvust tunnistama.
- 1773 – Poolas moodustati teadaolevalt maailma esimene haridusministeerium – Komisja Edukacji Narodowej.
- 1813 – Baieri kuulutas sõja Prantsusmaale.
- 1829 – 6. oktoobril alanud Rainhilli katsevõistluse võitis George ja Robert Stephensoni auruvedur The Rocket.
- 1867 – viimane Jaapani šogun Tokugawa Yoshinobu loobus võimust.
- 1872 – avati Jaapani esimene raudteeliin Tokyo ja Yokohama vahel
- 1884 – Mahdi vallutas Omdurmani.
- 1884 – George Eastman patenteeris fotofilmi.
- 1899 – saladuses hoitud Windsori lepinguga tunnustasid Suurbritannia ja Portugal teineteise valdusi Aafrikas.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa okupeeris Brugge.
- 1915 – Bulgaaria astus teljeriikide poolel Esimesse maailmasõtta.
- 1920 – Soome ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu.
- 1926 – Londonis ilmus Alan Alexander Milne'i lasteraamatu Winnie-the-Pooh esmatrükk.
- 1943 – Walter Nowotny saavutas Leedu kohal peetud õhulahingus esimese hävituslendurina 250. ametlikult tunnustatud lahinguvõidu vaenlase üle.
- 1962 – Kuuba raketikriis: Ameerika Ühendriikide luurelennuk U2 pildistas Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase.
- 1964 – NLKP KK esimene sekretär Nikita Hruštšov kukutati ametist, tema asemel sai uueks esimeseks sekretäriks Leonid Brežnev.[4]
- 2012 – Felix Baumgartner hüppas alla 39 kilomeetri kõrguselt ning ületas esimese inimesena vabalangemises helibarjääri.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 14. oktoobril
- 1890 – Dwight Eisenhower, USA 34. president 1953–1961
- 1927 – Roger Moore, inglise näitleja
- 1939 – Ralph Lauren, USA moelooja
- 1940 – Cliff Richard (Harry Webb), inglise laulja
- 1940 – Thomas Dolby, inglise muusik ja produtsent
- 1957 – Merike Tatsi, eesti näitleja
- 1960 – Steve Cram, briti kergejõustiklane
- 1962 – Jaan Ehlvest, eesti maletaja
- 1964 – Pere Ponce, hispaania
More näitleja - 1965 – Jüri Jaanson, eesti sõudja, olümpiamedalist
- 1971 – Antonis Nikopolidis, kreeka jalgpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 14. oktoobril
- 1066 – Harold II, viimane anglosaksist Inglismaa kuningas (hukkus Hastingsi lahingus)
- 1260 – Thorkill, Tallinna piiskop
- 1935 – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
- 1937 – Jaan Offril, eesti ärimees
- 1938 – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
- 1941 – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
- 1944 – Erwin Rommel, Saksamaa sõjaväelane
- 1960 – Abram Joffe, juudi rahvusest Vene füüsik
- 1969 – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
- 1979 – Enn Piiri, Eesti ratsutaja ja treener
- 1991 – Heinrich Veromann, eesti ornitoloog
- 1998 – Werner Legère, saksa kirjanik
- 2017 – Henn-Kaarel Hellat, eesti proosakirjanik ja luuletaja
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 115 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev VahtreSulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 177
- ↑ UNESCO Eesti rahvuslik komisjon UNESCO Eesti rahvuslik komisjon. Vaadatud 17. oktoobril 2023
- ↑ Этот день в истории 14 октября 1964 года — Хрущев отстранен от власти EurAsia Daily, 14. oktoober 2016. Vaadatud 17. oktoobril 2023