Esimesed gripivaktsiinid jõuavad Eestisse oktoobri lõpus ja viimased alles jaanuaris. Vaktsiinide hilinemise taga seisab üleilmne otsus.

“Kuna sellel hooajal maailma terviseorganisatsioon otsustas, et muuta tuleb kõiki gripitüvesid, selleks et saada maksimaalset kaitset. See muutis tootmisprotsessi keerukamaks ja seetõttu tootmisprotsess lükkus edasi natuke. See pani täiendava surve ravimi- või vaktsiinitootjatele ja seetõttu jõuab tavapärasest vaktsiin hiljem,” lausus ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.

Väikeriigina ei paku Eesti Euroopa ravimihiidudele ka suurt ärihuvi, ütles perearstide seltsis vaktsiiniteemaga tegelev Argo Lätt.

“Teisalt on kurb, et me oleme nii väike, et me oleme nagu väike Saksamaa linnake, et meid on 1,3 miljonit, meie vaktsiinivajadus ei ole suur ja vaktsiinitootjatele ei ole me mitte teps magus maasikapõld,” lausus Lätt.

Kokku tarnitakse Eestisse sel hooajal üle 230 000 annuse vaktsiini ehk mõnevõrra rohkem kui mullu. Esimesena avaneb võimalus kaitsesüstiks riskirühmadel.

“Tänaste teadmiste kohaselt me ootame esimest tarnet, mis on koguses 93 000, oktoobri lõpus. Teine tarne peaks jõudma kohale novembris, seega eelmiste aastate vaktsineerimise huvi ja hõlmatuse põhjal me võime arvata, et sellest kogusest täiesti piisab,” ütles tervisekassa vaktsineerimise ja apteegi teenuse juht Hanna Jäe.

Kuna haigestumine püsib praegu madal ja hooaeg kestab kevadeni, pole arstide sõnul ka uuel aastal süstimiseks hilja. Nõudluse kõikumine seab tellijatele aga igal sügisel omad riskid.

“Sõltub hooajast, minuni on tulnud kuuldused, et võib-olla 5000, 7000 doosi. Olen ise ka kunagi gripivaktsiini müünud ja aia taha kirjutan 15 000 doosi. Seda on jube raske prognoosida,” lausus Lätt.

Laste ja eakate erivaktsiinid on aga juba kättesaadavad. Neile, kel tuleb veel oma doosi oodata, soovitab ravimiamet meelde tuletada koroonaaegseid harjumusi: haigena püsida kodus, pesta käsi ning rahvarohketes kohtades vajadusel kanda maski.