Krimi, ,

RAHVA PAHAMEEL TÕI PÖÖRDE? Norman Aas: prokurörid ei ole eksimatud

RAHVA PAHAMEEL TÕI PÖÖRDE? Norman Aas: prokurörid ei ole eksimatud

See ei tähenda aga Aasa sõnul, et prokuratuur tohiks hakata oma otsuseid kohandama selle järgi, mida inimesed parasjagu nõuavad. „Unustage meedia ära, võtke seadus lahti. Tehke nii õige otsus seaduse järgi, kui te suudate, ja pärast seda hakkame mõtlema, mis me pressiteates kirjutame,“ kirjeldas Aas põhimõtet, mida ta peaprokurörina kolleegidele rõhutas. „Vastupidi ei saa organisatsioon toimida, et kõigepealt mõtled, mis rahvas arvab, ja siis üritad selle järgi hakata oma otsuseid kohandama. Siis ei ole enam tegemist õigusriigiga.“

Aasa sõnul tuleb samas tunnistada sedagi, et prokurörid võivad eksida. „Prokurörid, nagu kõik teised inimesed, meie kaasa arvatud, ei ole eksimatud,“ ütles ta. Seetõttu ongi olemas võimalus otsuseid vaidlustada ning kõrgemal seisval prokuröril need üle vaadata.

„See on väga ohtlik fenomen.“

Näpi juhtumi järel ei piirdunud pahameel üksnes prokuratuuri kritiseerimisega. Ühismeedias hakati otsima võimalikku autojuhti ja avalikustama nimesid. Aas peab sellist omakohtu tekkimist väga ohtlikuks. Tema sõnul on teada internetis korraldatud „jahte“, kus avalikult süüdlaseks tembeldatud inimene polnud tegelikult milleski süüdi. Ka Näpi juhtumi puhul olevat välja käidud valesid nimesid. „Siin ei ole piire, keegi tegelikult ei kontrolli seda protsessi,“ ütles Aas.

Tema hinnangul võib internetis alanud sõnaline karistamine lõpuks eskaleeruda selleni, et keegi otsustab minna väidetava süüdlasega päriselt arveid klaarima. „See on väga ohtlik fenomen,“ hoiatas ta.

Kui autojuht peaks lõpuks süüdi mõistetama, näeb karistusseadustik surmaga lõppenud liiklusõnnetuse eest ette reaalse vangistuse. Praktikas lõpevad esmakordsed sellised juhtumid Aasa sõnul siiski tavaliselt tingimisi vangistusega.

Aas ei pea Näpi juhtumi puhul põhiprobleemiks ka liiga leebeid või halbu seadusi. Tema sõnul on liikluskuritegude kohta palju kohtupraktikat ning enamik olulisi küsimusi on kohtutes juba läbi vaieldud. Samuti ei näita uuringud tema sõnul, et rangemad karistused tähendaksid automaatselt vähem kuritegevust. Ta tõi näiteks surmanuhtluse, mis pole raskeid kuritegusid ära hoidnud.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga