Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 4. oktoobril kell 22.10:
– Analüütikute andmeil on Ukraina hakanud territooriumi tagasi võitma;
– Merz lubab Ukrainale täiendavat toetust;
– Zelenski: Saksamaa eraldas Ukrainale uue 1,3 miljardise abipaketi;
– Pommiplahvatuses suri Ukraina sõdureid piinanud Vene sõjaväelane;
– Leht: tapatsoonist läbi murdnud Ukraina saatis tankid taas lahingusse;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1750 sõdurit;
– Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild;
– Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit.
Analüütikute andmeil on Ukraina hakanud territooriumi tagasi võitma
Ukraina väed on viimastel nädalatel hakanud territooriumi Vene üksustelt tagasi võitma, väidavad vähemalt kolm sõjasündmuste jälgijat.
USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) eksperdid nimetasid Vene režiimi juhi Vladimir Putini väiteid septembris Ukrainas vallutatud alade kohta hallutsinatsioonideks, kirjutas väljaanne Dožd. Nende hinnangul on Venemaa kontrolli all oleva territooriumi pindala hoopis vähenenud.
Kui Putin väitis, et Vene väed vallutasid ainuüksi septembris Ukrainas 1301 ruutkilomeetrit territooriumi, mida oleks kaks ja pool korda rohkem kui väideti varasemate kuude kohta, siis ISW hinnangul kaotasid Vene väed septembris hoopis kontrolli vähemalt 80 ruutkilomeetri Ukraina territooriumi üle.
“Putin väitis, et Venemaa saavutas 2026. aasta septembris rindel territoriaalseid edusamme, mis on tegelikkusest nii kaugel, et meenutab hallutsinatsioone. Putini absurdsed väited kujutavad rindel jätkuvalt väljamõeldud reaalsust, mis toetab Kremli kognitiivset sõda, mille eesmärk on kujutada Venemaa edasiliikumist kiiremana, kui see tegelikult on,” kirjutas mõttekoda oma ülevaates.
“ISW ei saa hinnata, kas Putin teab, et tema esitatud arvud on valed, või võtab ta omaks väljamõeldud andmed rindejoone kohta, mida talle esitatakse Venemaa sõjaväe juhtimisstruktuuris sügavalt juurdunud valetamiskultuuri tõttu,” lisati ISW raportis.
ISW analüütikud tuginevad geolokaliseeritud foto- ja videomaterjalidele, satelliidipiltidele ning visuaalselt kinnitatud andmetele.
Ukraina edust rindel teatas ka avatud allikate infol põhinevaid analüüse (OSINT) vahendav Clément Molin, kes avaldas infograafika rindejoone muutumise dünaamikast.
Tema väitel on Vene armee Ukrainas kõigil rinnetel sisuliselt peatatud, vahendas väljaanne Dialog.ua.
Molini sõnul haaras Venemaa initsiatiivi 2023. aasta oktoobris ning jätkas seejärel suurtest kaotustest hoolimata edasiliikumist rinnetel. Praegu on aga uute alade langemine Vene vägede kätte sisuliselt lõppenud.
Russia took the initiative in October 2023 and always advanced, despite the fact, which is proven, that their losses increased. However, after two successful years, Russia is barely advancing anymore right now, thanks to Ukrainian counter-attacks. This does not mean they have been stopped : they continue slower advances, especially in the Donbas, but those are compensated by territories lost to Ukraine. With this weekly numbers, we can easily see the general trends, which cannot be denyied. Russia is not advancing like before anymore. Source is from @Pouletvolant3 that is taking his data from @Majakovsk73. His map is not deepstate map and is basing more on geolocations, he is less conservative on maps, I agree with his methodology.
— Clément Molin (@clement_molin) October 2, 2026
Samas rõhutab Molin, et rääkida Venemaa edasitungi täielikust peatumisest siiski ei saa. Okupandid liiguvad endiselt aeglaselt edasi, eriti Donbassi üksikutes lõikudes. Samal ajal tasakaalustavad seda muutust alad, mille Ukraina väed vasturünnakute käigus mõnel rindel tagasi võtavad.
Analüütik märkis, et tema avaldatud nädalapõhised andmed võimaldavad näha rindel toimuvate muutuste üldist suundumust. Tema hinnangul ei liigu Venemaa enam edasi sellise tempoga, mida võis varem täheldada.
Black Bird Group: Donetski oblasti täielik vallutamine 2027. aastaks muutub üha ebatõenäolisemaks
Vene vägede raskustest kirjutas ühismeedias ka Vene relvajõudude tegevust Ukrainas jälgiv julgeoleku ja konfliktianalüüsiga tegelev vabaühendus Black Bird Group, mille andmeil oli kaotas Venemaa septembri jooksul 190 km² vallutatud territooriumi.
“See on meie andmestiku põhjal Venemaa suurim ühe kuu territoriaalne netokaotus alates 2023. aasta juunist,” märkis grupp.
Over the month of September, the Russian net gains were negative 190 km2. This marks the greatest monthly net territorial loss for Russia in our dataset since the June of 2023. (1/12) https://t.co/SKRSWbIrzo
— Black Bird Group (@Black_BirdGroup) October 3, 2026
Selle avaldatud ülevaate kohaselt tulenes suurem osa territoriaalsetest muutustest Ukraina vasturünnakutest Lõmani ümbruses ja Komari suunal Donetski oblasti lääneosas. Samal ajal aeglustus Venemaa edasitung Kramatorski ja Slovjanski suunal.
“Mõlemat Ukraina operatsiooni tuleks pidada edukaks. Need näitavad, kui dünaamiliseks on rindejoon 2026. aasta jooksul muutunud. Ukraina ja Venemaa viivad nüüd mõlemad droonide domineeritud lahingukeskkonnas läbi suhteliselt aeglaseid pealetungioperatsioone,” märkis ühendus oma kommentaaris.
Samas tõdeb see, et sel aastal on Venemaa edasitung kõigis suundades olnud äärmiselt piiratud. Väikest edu on saavutatud Kramatorski suunal, samal ajal kui kõigis teistes rindelõikudes on edasitung suures osas takerdunud. Ukraina on aga saavutanud kohalikku edu Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis ning nüüd ka Donetski oblasti põhjaosas.
“Operatsioonide iseloom seab meie andmestikule teatud piirangud: operatsioonid kulgevad aeglaselt ja mitme kuu jooksul. Tõendid võivad ilmneda või avalikkuse ette jõuda märkimisväärse hilinemisega. Ukraina võib takistada Venemaal mõne piirkonna üle kontrolli saavutamast, kuid ei pruugi seda piirkonda ise samal ajal enda kontrolli alla võtta,” selgitas grupp.
“Eelkõige on operatsioon Vivaldi kestnud kogu 2026. aasta suve, kuid ulatuslikumad tõendid ja avalik teave operatsiooni kohta ilmusid alles sel sügisel. Osaliselt oli see tingitud koordineeritud jõupingutustest käimasoleva operatsiooni ulatust varjata,” märgiti ülevaates. “Seetõttu toimusid vähemalt mõned Venemaa territoriaalsed kaotused, mille meie andmestik seostab septembriga, suure tõenäosusega tegelikult juba varasematel kuudel. Meie andmestik põhineb siiski kaardi seisul konkreetsel ajahetkel ning seda tagantjärele ei muudeta.”
Ukraina hiljutine edu näitab Black Bird Groupi hinnangul, et Venemaa seisab rindel silmitsi tõsiste probleemidega ning eemaldub üha enam oma operatiivsete ja strateegiliste eesmärkide saavutamisest. Donetski oblasti täielik vallutamine 2027. aastaks muutub üha ebatõenäolisemaks.
Venemaa võimalused konflikti eskaleerimiseks on endiselt piiratud. Viimased nädalad on näidanud, et Venemaa on juba alustanud talvist kaugmaarakettidega ründamise kampaaniat, mis on tõenäoliselt katse sundida Ukrainat järeleandmistele, ähvardades tekitada humanitaarkatastroofi.
Kuigi ulatusliku tsiviilelanikkonna vastase kampaania tõenäosus saavutada Ukrainalt poliitilisi järeleandmisi on väike, võib ulatuslik rünnak tsiviilelanike vastu koos jätkuvate raudteede ja Ukraina sadamate ründamisest tuleneva majandusliku survega suunata Ukraina ressursse rindelt eemale.
Venemaa võiks püüda saavutada uut hoogu piiratud mobilisatsiooni abil. Selle edukus sõltuks sellest, kuidas täiendavat isikkoosseisu kasutatakse. Kui osa vägedest tugevdaks olemasolevaid üksusi, võiks uue väegrupeeringu moodustamine võimaldada uut pealetungi Põhja-Ukrainas, märkis grupp.
Kuigi Venemaa näib katsetavat juba mõningaid mobilisatsiooniks vajalikke süsteeme ja institutsioone, ei ole operatsiooni täpne ulatus veel selge. Ulatuslik mobilisatsioon oleks suure tõenäosusega väga ebapopulaarne ning pole teada, kas selle kohta on tehtud lõplik otsus.
Merz lubab Ukrainale täiendavat toetust
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus pühapäeva varahommikul Ukraina pealinna Kiievisse visiidile, mille eesmärk on kinnitada Berliini jätkuvat toetust Ukrainale, teatas Saksa uudisteagentuur dpa.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas, et kantsler kohtub president Volodõmõr Zelenskiga, et arutada kahepoolseid suhteid, Euroopa Liidu teemasid ja rahvusvahelisi küsimusi.
“Täna ootab ees väga sisukas päevakava, mille keskmes on Ukraina tugevdamine, meie kaitsevõime ja vastupanuvõime ning meie ühine Euroopa julgeolek,” kirjutas Sõbiha ühismeedias.
“Kui Venemaad ei peatata, pöördub tema sõjamasin varem või hiljem meie vastu,” ütles Merz pärast rongiga Ukraina pealinna saabumist.
Merziga olid kaasas ka Saksa majandusminister Katherina Reiche ning kümme Saksamaa kaitse- ja energiasektori ettevõtete juhti.
Saksa valitsusallikatele tuginedes teatas dpa, et Merz peaks andma uusi lubadusi Ukrainale rahalise ja sõjalise abi osas, sealhulgas tuhandete püüdurdroonide tarnimiseks ning Ukraina kaugmaarelvade kiirema tootmise toetamiseks.
Visiit toimub ajal, mil Ukraina seisab silmitsi Venemaa üha intensiivistuva raketi- ja droonikampaaniaga ning ootab partneritelt tungivalt täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimist.
Merz ütles septembri lõpus, et Saksamaa otsib võimalusi Ukraina õhutõrje tugevdamiseks, mis on endiselt üks Kiievi kõige pakilisemaid sõjalisi vajadusi.
Zelenski ütles 29. septembril, et Ukraina on saanud mitmelt riigilt uusi õhutõrjetoetuse pakette. Euroopa valitsused on samuti arutanud mehhanisme, mis võimaldaksid Ukrainal hankida täiendavaid Patrioti õhutõrjerakette, sealhulgas Euroopa Liidu 90 miljardi euro suuruse laenupaketi abil rahastatavate ostude kaudu.
Zelenski: Saksamaa eraldas Ukrainale uue 1,3 miljardise abipaketi
Saksamaa eraldas Ukrainale uue abipaketi, mille väärtus on 1,3 miljardit eurot, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval Kiievis pärast kohtumist visiidile saabunud Saksa kantsleri Friedrich Merziga, edastas uudisteportaal Ukrinform.
“Ukrainale on uus ulatuslik abipakett väärtusega üle 1,3 miljardi euro. See sisaldab relvi, millest on meile praegu abi, toetust meie energiasektorile ning väga olulist energiapaketti talveks valmistumisel,” ütles Zelenski.
Ta märkis, et pakett sisaldab ka rahastust uute Shahed reaktiivdroonide tõrjumiseks mõeldud rakettide tootmiseks.
Zelenski rõhutas, et Ukraina ja Saksamaa allkirjastasid pühapäeval 15 julgeolekuvaldkonna koostöölepingut ja -dokumenti. Need hõlmavad tootmist, vastavaid hankeid, Ukraina tellimusi Saksamaa tööstusele ning ühisprojekte Ukrainas. Zelenski sõnul ületab nende lepingute koguväärtus 8,5 miljardit eurot.
Samuti meenutas ta, et tänavu on Saksamaa valitsus eraldanud Ukraina toetamiseks 11,5 miljardit eurot.
Zelenski tänas eraldi Merzi visiidi eest Ukrainasse ajal, mil Venemaa rünnakud on sagenenud.
Pommiplahvatuses suri Ukraina sõdureid piinanud Vene sõjaväelane
Venemaal Tuula oblastis Novomoskovskis plahvatas reedel sõiduauto, milles viibis Vene sõjaväelane Roman Sõromjatnikov, keda Ukraina kahtlustab sõjakuriteos, täpsemalt Ukraina sõjavangide piinamises, teatas väljaenne LIGA.net Venemaa meediakanalile Võžnõje istorii (Olulised lood) viidates.
Vene ühismeediakanalite andmetel võidi lõhkekeha paigaldada auto põhja alla juhipoolsele küljele. Kohalik propagandaväljaanne Novomoskovsk segodnja avaldas Roman Sõromjatnikovi kohta järelehüüde. Selles märgitakse, et Sõromjatnikov osales sõjalises erioperatsioonis – nii nimetatakse Venemaal täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu –, töötas pedagoogina ja tegeles kirjandusega ning oli tuntud aktiivse töö poolest noorte patriootlikul kasvatamisel.
Sõltumatu väljaanne Nexta kirjutas samas, et Sõromjatnikov oli lisaks sõjas osalemisele dessantvägede koosseisus ja õppejõu tööle ka Venemaa föderaalse vanglateenistuse endine töötaja.
A car belonging to a former Russian prison service officer accused by Ukraine of torturing POWs was blown up near Tula Roman Syromyatnikov was killed in the blast in Novomoskovsk. He was a former employee of Russia’s Federal Penitentiary Service, a participant in the war against Ukraine, and a teacher at a local college. Russian sources have confirmed his death and military service. Ukrainian prosecutors had previously put Syromyatnikov on a wanted list on suspicion of torturing Ukrainian prisoners of war at a penal colony in the Tula region. According to investigators, in 2022 he and other prison staff beat POWs and used electric shocks on them. The car exploded on the morning of October 2. The explosive device may have been planted under the driver’s side of the vehicle; after the blast, the car reportedly continued moving by inertia before crashing into a pole.
— NEXTA (@nexta_tv) October 3, 2026
Ukraina prokurörid olid Sõromjatnikovi tagaotsitavaks kuulutanud, kahtlustades teda Ukraina sõjavangide piinamises Tuula oblasti karistuskoloonias. Uurijate sõnul peksid tema ja teised vanglatöötajad 2022. aastal sõjavange kaigaste, torude ja vasaratega ning piinasid neid elektrilöökidega.
A Man Accused of Torturing Ukrainian POWs Killed in Russia On the morning of October 2, a car belonging to Roman Syromyatnikov exploded in Novomoskovsk, Tula region. According to Important Stories, the blast occurred near his home. Preliminary reports suggest an explosive device may have been planted underneath the vehicle on the driver’s side. Syromyatnikov was killed. Members of Russia’s National Guard arrived at the scene, along with vehicles bearing Russian Defense Ministry license plates. Syromyatnikov had taken part in Russia’s war against Ukraine and served in the Russian Airborne Forces. He had previously worked in the Russian penitentiary system. Ukrainian law enforcement authorities suspected him of torturing at least 50 Ukrainian prisoners of war at Penal Colony No. 1 in Russia’s Tula region. According to Ukrainian investigators, POWs were beaten with batons, pipes, and hammers, subjected to electric shocks, and tortured with electrical current using the contacts of a TA-57 field telephone.
— Rohoza (Дев’ятий) Mykhailo (@Oct7NeverForget) October 3, 2026
Ukraina julgeolekuasutused ja partisanid korraldavad atentaate sõjas eriti ränkade kuritegudega silma paistnud Vene sõjaväelaste vastu nii okupeeritud aladel kui ka otseselt Venemaal. Sellised rünnakud näitavad, et sõjaväelased ja neid abistavad inimesed ei saa end isegi rindejoonest kaugel täielikult kaitstuks pidada, märkis LIGA.net.
Leht: tapatsoonist läbi murdnud Ukraina saatis tankid taas lahingusse
Rohkem kui kaks aastat jälgiti droonidega iga tanki, mis julges Ukrainas rindejoonele läheneda, ja see hävitati, kuid vastupidiselt kõigile ootustele saatis Ukraina tankid suvel taas lahinguväljale ja need pidasid vastu, vahendas portaal Unian pühapäeval Briti päevalehte The Telegraph.
Leht kirjutab, et Ukraina droonivägede ja erivägede hoolikalt läbimõeldud rünnakute strateegia aitas Venemaa üksuseid tagasi lüüa ja teed raskele soomustehnikale vabastada.
Tankid, millest osa on arvatavasti Briti Challenger 2 mudelid, mängisid võtmerolli suurel vastupealetungil Aleksandrivka lähedal, mille tulemusena Ukraina võttis tagasi 745 ruutkilomeetrit territooriumi.
Ettevalmistused tankide kasutamiseks võtsid aega kaheksa kuud. Esmalt ründas Ukraina varustusteid, tabades Vene kolonne kuni 160 kilomeetri kaugusel rinde tagalas.
Seejärel hakkas Kiiev venelasi pealt kuulama: Ukraina väeüksused murdsid sisse Vene sõdurite telefonidesse ja lugesid nende paanilisi sõnumeid, nagu “see läks napilt”, mis käsitlesid lähedal kärgatanud plahvatust, et määrata kindlaks nende asukoht ja suunata suurtükivägi vastavalt.
Samal ajal jälitasid droonirühmad Vene üksuseid, kuni need taganesid. Alles pärast seda liikus Ukraina jalavägi edasi, hiilides jalgsi läbi vaenlase liinide ja avades tee tankidele, mis seejärel liikusid tagantpoolt ette.
Oluline on see, et tankiüksused tulistasid Venemaa positsioone ja aitasid Ukraina poolt tagasi vallutatud territooriume hoida.
Samas ulatub see lähenemisviis ka Aleksandrivka piiridest kaugemale. Sel nädalal avaldas Ukraina 475. ründepolk videolõigu, millel on näha kahe tanki rünnakut Venemaa positsioonidele Olhovatkas Harkivi lähedal.
Droonide eest kaitsmiseks lisasoomusega varustatud tankidega liikusid kaasa rasked pommitusdroonid FPV-Vampiir ja luuredroonid. Nad sõitsid kergmiinidele, avasid tule otse hoonetele, kus varjusid Vene jalaväelased, ja seejärel taganesid. Polgu andmetel naasid tankid tervena.
“See oli pigem rünnak kui pealetung, kuid see näitas, et soomukid jäid terveks seal, kus veel hiljuti oleksid need peaaegu kindlasti hävitatud,” seisab artiklis.
Analüütikud väitsid, et see strateegia näitas, et raskel soomustehnikal on lahinguväljal endiselt oma koht, kui üksustel õnnestub rindejoone lähedal asuv löögiala ammendada.
Varem kirjutasid meediaväljaanded, et Ukrainas on välja töötatud uus kaitsesüsteem kiirrünnakudroonide vastu, mida juhitakse kiudoptilise kaabli kaudu. Kompleks Tšagarnõk on mõeldud drooni sideühenduse füüsiliseks katkestamiseks, mis võimaldab tõrjuda droone, mida ei õnnestu summutada raadioelektroonilise võitluse vahenditega.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1750 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 540 700 (+1750);
– tankid 12 391 (+0);
– jalaväe lahingumasinad 25 483 (+6);
– suurtükisüsteemid 50 686 (+49);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2179 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1686 (+3);
– lennukid 443 (+0);
– kopterid 356 (+0);
– maapealsed robotisüsteemid 2837 (+13);
– operatiivtaktikalised droonid 546 240 (+1742);
– tiibraketid 5126 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 157 258 (+527);
– eritehnika 4788 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild
Venemaa ründas pühapäeva hommikul drooniga üle Dnipro jõe viivat Kiievi Põhjasilda, vigastada sai kaks inimest, teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško.
Tegemist oli juba neljanda päevaga, mil Vene väed on sihikule võtnud Dnipro jõge ületavaid sildu Ukraina pealinnas.
“Täna hommikul ründasid venelased taas drooniga Kiievi Põhjasilda,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul on Venemaa sel nädalal kasutanud Ukraina vastu enam kui 1900 ründedrooni, 1700 juhitavat pommi ja 25 raketti. Üle 800 drooni olid reaktiivmootoriga.
Klitško sõnul saadeti pärast silla teekatte tabamist Põhjasillale päästeteenistused. Rünnakus sai vigastada kaks inimest. Üks neist viidi haiglasse, teisele osutati sündmuskohal arstiabi.
Hiljem teatas Klitško, et Vene rünnak kahjustas ka soojustorustikku, mistõttu puudub osas Kiievi Desna rajoonis ajutiselt soe vesi.
Rünnaku põhjustatud kahjustuste täielik ulatus ei ole veel teada.
Nii Põhja- kui ka Lõunasild on Kiievi peamised liiklusarterid. Neid kasutavad iga päev kümned tuhanded inimesed Dnipro jõe ühelt kaldalt teisele jõudmiseks.
Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit
Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) droonid tabasid Venemaal Adõgees asuval sõjaväelennuväljal Su-35 ja Su-34 hävituslennukit, teatas pühapäeval SBU.
“Eelmisel ööl ründas Ukraina julgeolekuteenistus edukalt Hanskaja õhuväebaasi Venemaa Adõgee Vabariigis. Sihtmärgi kaugus oli umbes 500 kilomeetrit,” tsiteeris uudisteportaal Ukrinform SBU teadet.
Su-35 on mitmeotstarbeline hävituslennuk, mida peetakse üheks Venemaa kõige moodsamaks sõjalennukiks. Selle ekspordihind on umbes 100 miljonit dollarit. Su-34 on hävitus-pommituslennuk, mis on Venemaa taktikalise lennuväe võtmetähtsusega lennuk. Selle ekspordihind on umbes 50 miljonit dollarit.
Related Posts
