Kui opositsioon koos koalitsiooni kuuluva Roheliste ja Talurahva Liiduga hakkas aasta eest nõudma Läti lahkumist naiste õigusi tagavast Istanbuli konventsioonist, oli selge, et valimiskampaania Lätis on alanud. Ja kuigi presidendi ettepanekul jäi lõplik otsus uue parlamendi teha, polnud koalitsioonipartnerite läbisaamine enam see, mis varem.

Toonane peaminister Evika Silina püüdis valitsust uuendada, kuid sel kevadel päädis see ikkagi uue koalitsiooni moodustamisega. Vangerdus võimaldas tugevaks liidriks kerkida praegusel peaministril Andris Kulbergsil ja tema Ühinenud Nimekirjal. Küsitlustes on nad esikohal.

Kellega nad saavad koalitsiooni teha, on aga keeruline öelda, sest pole selgust, kes üldse parlamenti pääseb. Kaks senist koalitsiooni osapoolt – Roheliste ja Talurahva Liit ning Uus Ühtsus – kõiguvad viie protsendi künnise piirimail.

“Kandideerin parlamendivalimistel neljandat korda. Ausalt öeldes ei mäleta ma nii keerulist ja pikka valimiste-eelset aega. Sõnades oleme kõik julgeoleku ja kaitse poolt, kuid mu komisjoni seaduseelnõud venivad, sest räägime pikalt asjadest, mis peaks olema kõigile selged. Ei tea, mis on kellelgi sellest võita. Kui me aga ei jõua lõpetava koosseisuga vastu võtta olulisi kaitsevaldkonna seadusi, siis tekib mul kahtlus, kas ikka kinnitame tegudega seda, millest räägime,” lausus Läti seimi kaitsekomisjoni esimees Raimonds Bergmanis (Ühinenud Nimekiri).

Valdis Dombrovskise aegadest kestnud Ühtsuse võimuülekaal on kadumas. Samas on päevakorda tõusnud valimiste turvalisus, IT-firmade korruptsiooniskandaal ja droonioht. Mis saab siis, kui tuleb varjuda või pole elektrit? Saksamaa saatis valimistenädalaks Lätit turvama neli hävitajat.

“Oleme palju teinud selleks, et tagada valimisjaoskondade turvalisus, nii füüsiline kui ka elektrooniline, sealhulgas elektrivarustus. Kriisiolukorraks on koostatud varuplaanid. Ja seepärast tiirutavad Läti kohal hävitajad, et välistada valimiste ajal droonide sattumine meie õhuruumi. Kuid hea on see, et meie valimisi on väga keeruline ära rikkuda, sest meil toimub ka eelhääletus. Oleme teinud kõik selleks, et digiühendused oleksid turvalised. Seetõttu oleme IT-partneritena kaasanud riiklikud aktsiaseltsid, mitte erafirmad. Nad on IT ja programmeerimise valdkonnas võimekamad,” rääkis Läti välisminister Baiba Braže (Uus Ühtsus).

Välisministri nimekirjakaaslane ja kauane rahandusminister Arvils Ašeradens leiab, et valijad soovivad põgeneda reaalsuse eest populismi.

“Üha rohkem on valimiste eel kuulda populistlikke seisukohti. Kõva häälega räägitakse võimatutest soovidest – eluaseme saamine maksudeta ja käibemaksu kaotamine. Ja teine suund, mis paneb mind kõige rohkem muretsema – Kremli-meelsete parteide mõju on hüppeliselt kasvanud. Peame arvestama, et parlamendi järgmises koosseisus on meil Kremli-meelsetel parteidel vähemalt 30–35 protsenti kohtadest. Selle ülekaaluga saab blokeerida olulisi seimi otsuseid,” lausus Ašeradens.

Aastad tulevad ja lähevad, valimised tulevad ja lähevad, aga Läti seimi hoones nuputavad poliitikud ikka, kas järgmine parlamendikoosseis on rohkem ida- või läänemeelne.

Endise oligarhi Ainars Šlesersi pilte näeb Riias kõige rohkem. Tema partei Läti Esikohal seab esikohale majandushuvid, millest paljud on seotud ka idasuunaga. Šlesers on Kulbergsi järel populaarsuselt teine tegija. Ja tema järel Suveräänne võim/Uuslätlased ehk venemeelne seltskond eesotsas Julia Stepanenkoga, kelle Venemaal elava isa firma toodab draakonihambaid ja muud vajalikku Venemaa armee jaoks.

“Me ei tee koostööd parteidega, kes pole hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse. See on meie punane joon. Need on Suveräänne Võim ja Stabiilsusele!. Meie punane liin on ka Progressiivid, kes toetavad liberaalseid väärtusi ja esindavad täiesti teistsugust vaadet riigi majanduse arengule. Meie majandusarenguplaan on üks tugevamaid – kuidas kaasata investeeringuid ja teha rohkem koostööd USA-ga,” rääkis partei Läti Esikohal seimi fraktsiooni esimees Linda Liepina.

Populaarsusküsitlused on seni pakkunud väga vastakaid tulemusi ja 16 protsenti valimisealistest on teatanud, et nemad valimistel ei osale.