Päris mitu endist kindralit on rääkinud, et Martin Herem More kaitseministrina tekitab neis muret. Ühe põhjusena tõid nad välja, et ta tuleb kaitsetööstusest ja on sellega praegu veel väga tugevalt seotud. Seetõttu on rollikonflikti oht täiesti olemas. Kuivõrd teie seda näete ja kuidas te kavatsete seda vältida?

Selle võimaliku huvide või rollikonflikti vältimine on kaunis lihtne: kõik majanduslikud huvid peavad jääma kaitseministeeriumi ukse taha, kui sealt sisse astutakse. Seda, et väikses riigis tehakse kaitsetööstusettevõtetega laialdaselt koostööd sellisel tasemel, et kõik jäljed jäetakse ilusti maha ja pannakse kirja lobiregistrisse, pean ma mõistlikuks.

Ka valitsuses oleme püüdnud kaitsetööstuse liiduga hoida väga tihedat suhet, et just kaitsetööstus kasvaks. Selles võib olla nii plusse kui ka miinuseid, aga ministri puhul eeldan ma loomulikult, et majanduslikud huvid jäävad ukse taha. Ka Martin Herem More on öelnud, et need jäävad ukse taha.

Kuidas seda kontrollida?

Selleks on meil mitu erinevat mehhanismi. On paberlikud mehhanismid, kus saab vaadata, kuidas nendest huvidest on lahti öeldud. Samuti on meil õiguskaitseasutused, kes on sellega väga hoolega tegelenud.

Kui räägime kaitseväe varude probleemist, mis on üks osa riigikontrolli auditist, siis teise kriitikana on öeldud, et kaitseministriks saab inimene, kes on ise olnud selle varude probleemi juures ja peaks nüüd hakkama asju korda tegema. Kuidas te näete, et inimene, kes on olnud selle segaduse juures, saab nüüd seda suuresti korda tegema hakata?

Ma arvan, et inimestel on oluline eristada kahte probleemi, mis riigikontrolli raportist välja tulevad. Üks on meie viie protsendi sees ehk see, kuidas on kaitseväe varad ja varud hoitud. Selle kohta on Martin Herem More nii rahvusringhäälingus kui ka mujal öelnud, et ta püüdis asju korda teha: osas ta õnnestus, kõiges mitte. See tuleb korda teha ning selles on nii Martin Herem More, Andrus Merilo kui ka kõik teised ühel arvamusel.

Teine on hangete probleem asutuses nimega riigi kaitseinvesteeringute keskus ehk RKIK. Need on needsamad Ukraina moona hanked, mis käisid Euroopa raha eest, ja seal loob praegu korda Elmar Vaher. Mõlemas valdkonnas tuleb kord luua. Herem teab, milles ta õnnestus ja milles peab veel õnnestuma. Kindlasti tuleb kaasata ka väline partner. Valitsuse otsustes oligi sõnum, et esiteks peab olema selge juhtide vastutus ja teiseks tuleb võtta väline partner, et avalik usaldus selle valdkonna vastu taastuks.

Kriitikas oli ka selline osa, et asju tahetakse teha kiirustades. Ehk me oleme praegu selle hankeprobleemi juures seetõttu, et on kiirustades asju tehtud. Samas on Martin Heremi suust tulnud taaskord ütlusi, et on “kiire-kiire-kiire”. Räägitakse, et luureinfot hakatakse kuidagi politiseerima. Kuidas seda vältida?

Seda, et kiire on, ei suuda muidugi keegi muuta. Ka kõik oponendid ütlevad kaitsehangete ja toimetamise puhul, et seda, mida Ukrainal on vaja olnud, on tulnud hankida aja ja Venemaaga võidu. Hangitud on ju sedasama vanemat moona, mida Ukraina kasutab enda kaitseks Venemaa vastu. See ei ole lihtne olnud ja nagu me oleme näinud, on seal hulgas olnud ka pettureid või vähemalt ei ole kaup olnud korralik. Loomulikult peab taustakontroll olema parem ja seda saavad teha ikkagi need inimesed, kes on hankimise juures või hankimisasutuses. See ei ole ministri kui poliitiku roll.

Samas on minister meil seetõttu tagasi astunud.

Nagu ma olen öelnud, ei ole ministril kindlasti isiklikku süüd, aga ta võttis poliitilise vastutuse. Juhtimise eest vastutas kantsler ja see on ka üsna loogiline.

Üks tingimus, mida Martin Herem More on väidetavalt palunud, on see, et ta saaks võimalikult kiiresti oma otsuseid teha. Siin on räägitud seadustest ja erinevatest mehhanismidest. Kuidas saab nii olla, kui seadustega tegeleb meil ju suuresti riigikogu, mitte üks minister?

Ma arvan, et kehtivast õiguskorrast olete te kahtlemata õigesti aru saanud ja parlamendiliikmena võin kinnitada, et täpselt nii see on. See, mida Herem palus ja milles me oleme kindlasti ühepartei mehed, on see, et kaitsekulude tase viis protsenti jääks viieks protsendiks ja seda ei lastaks allapoole. See on ka minu initsiatiiv olnud. See on valitsuskoalitsiooni initsiatiiv ja ma arvan, et Venemaa ohtu arvestades on see ainuõige. See on esimene asi.

Teine asi, mida ta palus, on poliitiline tugi reformidele, et asjad saaks korda tehtud täpselt nii, nagu riigikontroll ütleb. Samuti palus ta, et kui midagi on vaja muuta, et riigikaitse töötaks paremini, saaksid need muudatused tehtud. Ma arvan, et see on igati loomulik.

Seadusandluse tegemine on aga avalik protsess: kui valitsus midagi esitab, läheb see parlamenti, toimub debatt ja siis parlament otsustab.

Samal ajal ta ei astu Reformierakonda. Te teete valitsuse poliitikat ja ta on valitsuse liige, aga samas ikkagi ka mitte, sest ta ei ole erakonnas.

Tema sõnum oli see, et tulles kaitseministriks ei taha ta, et erakonda astumine oleks sundvalik, ja ma aktsepteerisin seda. Seda, kuhu ta tulevikus astub, on tema otsustada. Ta on üsna selgelt ja üheselt öelnud, et ei välista erakonnaga liitumist ega valimistel kandideerimist. See on tema otsus ja ma austan seda.

Kelle poliitikat ta siis ajab? Martin Heremi poliitikat, Reformierakonna poliitikat või valitsuse poliitikat?

Valitsus on kollegiaalne organ ja ajab ühte poliitikat, see on ikkagi vabariigi valitsuse poliitika. Ettepanekud, mis lähevad parlamenti, otsustatakse valitsuses kollektiivselt.

Lisaks on spekuleeritud, kas sellised inimesed nagu Veiko-Vello Palm ja Kusti Salm lähevad mingisugustele ametikohtadele kaitseministeeriumis. On teil olnud Martin Heremilt mingisugune sõnum, milline see tema meeskond saab olema ja kes sinna kuuluvad?

Kahe mainitud inimese kohta on ta öelnud, et ei pea seda tõenäoliseks või, otse öeldes, arvab, et nad ei lähe kaitseministeeriumisse. Ülejäänud inimeste puhul peab ta leidma endale kindlasti hea kantsleri ja hea meeskonna. Nii palju kui oskan, aitan ma kindlasti, aga eks see meeskond peab kaitseministeeriumisse tulema.

Mida te arvate sellest, et sotsiaaldemokraadid ja ka teised erakonnad ei pea õiguspäraseks seda, kuidas Kaimo Kuusk ametist vabastati?

Teistmoodi kantslerit ametist vabastada ei saa. See seaduslik alus on samasugune olnud ka põllumajandusministeeriumi kantsleri ja justiitsministeeriumi kantsleri puhul. See on ainukene alus, kuidas valitsus saab kantsleri vabastada: koostöö mittelaabumine. Selle alusel ta vabastati ja poleks väga vahet, kes see järgmine minister on. Juhtide vastutuse panid mõlemad valitsuskoalitsiooni osapooled ja valitsus juba eelmisel nädalal nendesse otsusepunktidesse kirja. Me arutasime seda kabinetis ja ütlesime, et soovime näha, milline on see juhtide vastutus. Olenemata sellest, kes on minister, oleks see ikkagi nii läinud.

Loe allikast edasi