TÄNA AJALOOS, 10. september ⟩ Maailma keerulisim teaduskeskus alustas tööd
2008 – Genfis CERNis alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.
Suur Hadronite Põrguti (ingl Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi.
Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni olemasolu kindlaks tegemine. Viimane õnnestus 2012. aastal.
Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008.
10. septembri sündmused Eestis:
1875 – Viljandis avas uksed Liivimaa Maagümnaasium.
1920 – registreeriti osaühing Estonia-Film.
1921 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.
1936 – Ühistegevuskoda pidas oma esimese koosoleku, esimeheks valiti Aleksander Kask.
1972 – võitis Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel esimese eestlasena kergejõustikus olümpiakulla, ületades ainsana kõrguse 2,23.
1975 – Tallinnas toimusid Georg Otsa matused.
1979 – Järlepas tõstis tromb laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 meetri kaugusele. Inimohvreid ei olnud.
1985 – suri üks Eesti ajaloo suurematest teadlastest, tähefüüsik Ernst Öpik.
1991 – Eesti, Läti ja Leedu võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.
1993 – paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.
1998 – Tartu Linnavolikogu valis Andrus Ansipi Tartu linnapeaks.
2007 – avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.
Ja maailmas:
1721 – Põhjasõda lõppes ametlikult Uusikaupunkis sõlmitud rahulepinguga.
1846 – USA vabrikant ja leiutaja Elias Howe sai õmblusmasina patendi.
1898 – itaalia anarhist Luigi Lucheni pussitas Genfis surnuks Austria keisrinna Elisabethi.
1919 – sõlmiti Saint-Germaini leping: lõppes Austria-Ungari keisririik, kes kaotas peaaegu kogu territooriumi ja tunnustas sellel loodud iseseisvaid riike.
1952 – Strasbourgis kogunes esimest korda Euroopa Söe- ja Teraseühenduse parlamentaarne kogu – Euroopa Parlamendi eelkäija.
1977 – Prantsusmaal viidi viimast korda täide surmanuhtlus. Marseille’s raiuti giljotiiniga maha mõrvar Hamida Djandoubi pea.
2003 – Stockholmis tehti atentaat Rootsi välisministrile Anna Lindh’ile. Anna Lindh suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.
2008 – Genfis CERNis alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.
2015 – Teadlased teatasid uue inimese sugupuusse kuuluva liigi Homo naledi avastamisest Lõuna-Aafrikas. Esimesed Homo naledi säilmed leiti 2013. aastal.
2022 – kuningas Charles III kuulutati ajaloolisel tseremoonial ametlikult Briti monarhiks
2025 – Poola käivitas riigi õhuruumi rikkunud Vene droonide tõttu NATO artikkel 4 erakorralisteks kõnelusteks. Riigis tuvastati öö jooksul 19 õhuruumi rikkumist ja alla tulistati vähemalt kolm Vene drooni.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
10. september on Gregoriuse kalendri 253. (liigaastal 254.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. august (1901–2099).
Sündmused
- 1875 – Viljandis avati Liivimaa Maagümnaasium.[1]
- 1920 – registreeriti osaühing Estonia-Film.[1]
- 1921 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.[2]
- 1936 – Ühistegevuskoda pidas oma esimese koosoleku, esimeheks valiti Aleksander Kask.
- 1972 – võitis Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel esimese eestlasena kergejõustikus olümpiakulla, ületades ainsana kõrguse 2.23.[3]
- 1975 – Tallinnas toimusid Georg Otsa matused.[4]
- 1979 – Järlepas tõstis tromb laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 meetri kaugusele. Inimohvreid ei olnud.
- 1991 – Eesti, Läti ja Leedu võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.[2]
- 1993 – paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.[5]
- 1998 – Tartu Linnavolikogu valis Andrus Ansipi Tartu linnapeaks.[6]
- 2023 – Paides toimunud Eesti Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti erakonna esimeheks Mihhail Kõlvart.[7]
Maailmas
- 1547 – Inglismaa võitis Pinkie lahingus Šotimaad. Šotimaa kuninganna Mary Stuart pages Prantsusmaale.
- 1721 – Põhjasõda lõppes ametlikult Soomes Uusikaupunkis sõlmitud rahulepinguga.
- 1846 – USA vabrikant ja leiutaja Elias Howe sai õmblusmasina patendi.
- 1898 – itaalia anarhist Luigi Lucheni pussitas Genfis surnuks Austria keisrinna Elisabethi.
- 1919 – sõlmiti Saint-Germaini leping: lõppes Austria-Ungari keisririik, kes kaotas peaaegu kogu territooriumi ja tunnustas sellel loodud iseseisvaid riike.
- 1952 – Strasbourgis kogunes esimest korda Euroopa Söe- ja Teraseühenduse parlamentaarne kogu – Euroopa Parlamendi eelkäija.
- 1960 – Etioopia jooksja Abebe Bikila võitis Rooma olümpiamängudel maratonijooksu. Temast sai esimene Musta Aafrika olümpiavõitja.
- 1964 – Kölni saabus Saksamaa Liitvabariigi miljones võõrtööline – portugallane Armando Rodrigues de Sá. Talle kingiti saabumisel mopeed.
- 1974 – Portugal tunnustas Guinea-Bissau iseseisvust.
- 1977 – Prantsusmaal viidi viimast korda täide surmanuhtlus. Marseilles raiuti giljotiiniga maha mõrvar Hamida Djandoubi pea.[8]
- 2002 – Šveitsist sai ÜRO liige.
- 2003 – Stockholmis tehti atentaat Rootsi välisministrile Anna Lindhile. Anna Lindh suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.
- 2008 – Genfis CERN-is alustas tööd suur hadronipõrguti.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 10. septembril
- 1886 – Hilda Doolittle, ameerika proosakirjanik ja luuletaja
- 1899 – Wolf Messing, Saksa-Nõukogude meedium
- 1910 – Gustav Sule, eesti odaviskaja
- 1910 – Herluf Bidstrup, taani kunstnik ja karikaturist
- 1948 – Mikheil Korkia, gruusia korvpallur
- 1953 – Jüri Viikberg, eesti filoloog
- 1955 – Marja-Liisa Kirvesniemi, soome murdmaasuusataja
- 1960 – Colin Firth, inglise näitleja
- 1968 – Guy Ritchie, Briti filmilavastaja
- 1970 – Katrin Kuldma, eesti moekunstnik
- 1970 – Toomas Liivak, eesti korvpallur
- 1972 – Bente Skari, norra suusataja
- 1976 – Vasílios Lákis, kreeka jalgpallur
- 1977 – Ott Kiivikas, eesti kulturist
- 1980 – Mikey Way, USA basskitarrist
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 10. septembril
- 1607 – Luzzasco Luzzaschi, itaalia helilooja
- 1883 – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
- 1953 – Oskar Urgart, eesti kirjanduskriitik ja bibliograaf
- 1979 – Agostinho Neto, Angola vabadusvõitleja, luuletaja ja Angola esimene president
- 1981 – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 1985 – Ernst Öpik, eesti astronoom
- 1991 – Jaan Sarv, eesti põllumajandusteadlane
- 1995 – Salme Ekbaum, eesti kirjanik
- 2006 – Tāufa'āhau Tupou IV, Tonga kuningas
- 2011 – Jüri Sillart, eesti filmirežissöör ja -operaator
- 2018 – Karl Karlep, eesti eripedagoog
- 2021 – Jorge Sampaio, Portugali jurist ja poliitik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 145
- 1 2 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos
- ↑ "Päring andmebaasist Haudi". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2016. Vaadatud 5. juuli 2013.
- ↑ "Piiskop Philippe Jourdan. Johannes Paulus II". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
- ↑ | Tartu linn
- ↑ Keskerakonna uueks juhiks valiti Mihhail Kõlvart Eesti Rahvusringhääling, 10. september 2023. Vaadatud 10. septembril 2023
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 542