Augusti esimene nädal võib tunduda praeguse kiire töötempo tõttu kauge ja petlikult unise suveajana. Petlikuna selles mõttes, et võisime olla ise unised, ent maailm ei maga. Sellesse aega sattus ärevaks tegevad uudised, milles tunnistasid nii OpenAI kui ka Anthropic, et arendusjärgus tehisintellekti mudelid pääsesid neile eraldatud liivakastist põgenema. Vaatamata rangele turvalisusele ja isoleeritud arendamisele häkkisid mudelid reaalseid organisatsioone.

Praeguseks on vändatud mitmeid filme, kus teaduslaborites valmib oodatust teistsuguste omadustega viirus, mis põhjustab vabadusse pääsedes hollywoodilikke katastroofe. Nüüd pakub reaalsus uut põnevat ainest. Tehisintellekti põnevikus korduvad tuttavad inimeste ärevusega mängivad mehhanismid, kui ehk päästva vaktsiini teema kõrvale jätta. Pole isegi teada, kuidas uudne ja konkureeriv intellekt meid ohustada võiks. Peame aga silmad lahti hoidma, sest kõik pole film.

Augustikuine uudis varjas midagi, millega polnud varem arvestatud. Teade kontrolli alt pääsenud tehisintellektist avaldati maailma häkkereid ja nende meetoditest huvitunud osapooli kokku tooval Las Vegases toimunud traditsioonilisel Black Hat arvutiturbekonverentsil. Arusaadavalt olid kohal ajakirjanikud, kes asusidsama arusaadavatel põhjustel põnevast juhtumist koheselt uudiseid kirjutama.

Infoajastul liigub teave küll kiirelt, aga saaks kiiremini. Selgus, et kõige kiiremini tegutsenud ajakirjanikest jõudis ette uudisteportaal RuntimeWire. Erinevus ülejäänud uudiskanalitega oli kogunisti kolm tundi. Kiirus pani inimesi imestama, kuid veelgi suuremat hämmingut põhjustas asjaolu, et uudisevahendaja polnud saatnud konverentsikeskusesesse ühtegi ajakirjanikku. Neil polegi ajakirjanikke, vaid uudiseid koostab tehisintellekt. Tehisintellekt teatas tehisintellekti tegemistest enne inimesi.

RuntimeWire sisu ei koosne TI hallutsinatsioonidest. Selle asemel otsib tehisaru erinevatest allikatest väsimatultja tähelepanelikult vihjeid uute sündmuste kohta. Süsteemis TI-agendid tõlgivad, koostavad tekste ja kontrollivad fakte. Lisaks analüüsib süsteem üllatavate tähelepanekute avaldamisega seotud riske. Juhul kui need puuduvad, avaldab tehisintellekt uudise iseseisvalt. Vajadusel küsib see nõu inimeselt, tehisliku uudistetoimetuse omanikult, kelleks on USA Texases osariigis tegutsev ettevõtja Ryan Merket.

Tema kujutaski OpenAI ja Anthropicu uudise võidujooksus edu panti. Merket märkas, et üks OpenAI juht säutsus konverentsil toimuvatest sündmusest. Ta edastas signaali oma TI agentidele ning edasi tuli juba ulatuslikke eelteadmisi ja levima hakanud infopalakesi kombineerida. PSeega ei paku portaal pelgalt ChatGPT koostatud ülevaateid. Pigem sarnaneb see professionaalse uudistootmise konveieriga, kus puuduvad vaid ajakirjanikud.

RuntimeWire tegeleb ajakirjandusega alates maist. Septembri alguseks oli süsteem avaldanud üle paari tuhande loo. Süsteemi ülalpidamiskulud on umbes 100 dollarit päevas, raha kulub arvutipargile. Süsteemi ülesanne on väsimatult sõeluda inforuumiallikaid veebifoorumitest, taskuhäälingutest, ettevõtete raportite ja kohtutoimikuteni ning analüüsida kõike, mis jääb nende vahele.

Tehisintellektist uudisankur valdab tuntumate ajakirjanike kirjutamisstiile ja oskab rääkida. Uudisteks kõlbmatutest lugudest koostab see taskuhäälinguid, kus tehisintellekt kõneleb argiteemadel inimkeeli ja vajadusel ka erinevates keeltes.

Loole sobib taustaks Austraalias tehtud uuring, millest selgub, et sealsed noored jälgivad uudiseid üha vähem. Kui 2023 aastal pööras esimest korda millestki maailmas juhtunust kuuldes edaspidi teemale tähelepanu 70 protsenti 10-16 aastastest, siis värskes küsitluses oli selliseid noori alles 59 protsendi. Varasemalt said 41 protsendi noortest uudiseid sotsiaalmeediast, mille osakaal on praeguseks langenud 29 protsendini. Peaaegu pooled, s.o 41 protsenti noortest saavad uudised vestlustest tehisintellektiga.

Huvitav, miks ajakirjandus üleüldse olemas on? Ühiskond vajab spetsialiste, kes valivad, mis on oluline, kontrollivad, selgitavad, avavad konteksti ja vastutavad selle eest, mida rahvale vahendavad. Jah, saaks kiiremini. Kas kiirus on aga ainus põhjus, miks RuntimeWire’it edu saadab? Imselt on peamine eesmärk tähelepanu võitmine. Selle püüdmisel on kiirus ülioluline, ent sellele peaks järgnema ka ajakirjanduselt oodatud kvaliteet.

RuntimeWire pole ainus taoline algatus. Kapitalism maksimeerib kapitali tootlikkust ja TI teenused arenevad. Tehisaru oskab juba hästi suhelda ja seletada. Lisaks paistab, et tehisintellekt edestab uudiste esmasel vahendamisel mitmeid ajakirjanikke. Seni müüs ajakirjandus ka kiirust. Kui aga ajakirjaniku suurim konkurent pole enam teine ajakirjanik, vaid süsteem, mis ei maga, ei väsi ega jäta ühtegi säutsu märkamata, tuleb toimetustel edaspidi müüa midagi palju väärtuslikumat. Igatahes pole see reklaam.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.