Kuuse-kooreüraskit seirab üle Eesti Keskkonnaagentuur koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega. Mõnes Lõuna-Eesti maakonnas on oma seirejaamad ka Eesti Maaülikoolil. Nii maaülikooli kui ka üleriigilised seireandmed näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on kuuse-kooreüraski arvukus olnud langustrendis.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Merit Ehrpaise sõnul oli kuuse-kooreüraski arvukus 2022. aastal RMK ja Keskkonnaagentuuri seireandmete põhjal väga kõrge. 2023. aastal püsis arvukus samuti kõrgel tasemel, kuid osas maakondades hakkas juba ilmnema langustrend. 2024. aastal oli langus selgem ning 2025. aasta tulemused jäid 2024. aasta omadest veel madalamaks.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia nooremteadur Kristjan Ait lisas, et ka selle aasta olemasolevate andmete põhjal on püüginumbrid võrdlemisi kesised. Otseselt mõjutavad üraskite arvukust Eesti suveilmad.

“Möödunud aastal oli tervikuna suvi jahe ja vihmane ning see hoidis arvukust madalamal. Samamoodi oli tänavune kevad üraskitele äärmiselt ebasoodne: lendlus algas neil võrdlemisi hilja ehk mai alguses,” rääkis ta. Tavaliselt algab üraskite lendlus juba aprilli keskpaigas. Ka tänavune kevad venis pikalt ning oli jahe ja vihmane, mis mõjutas omakorda üraskite arvukust.

Merit Ehrpais kinnitas, et feromoonpüünistest saadud tulemused näitavad selget seost ilma ja üraskite leviku vahel. Jahedamate, niiskemate ja tuulisemate ilmadega nädalatel on üraskite levik väiksem, soojematel perioodidel on aga arvukus taas kõrgem.

Lisaks on aastatega suurenenud ka üraskite looduslike vaenlaste, näiteks üraskikärbeste, sipelgmardikate ja lindude arvukus. Nende hulk on jõudnud tasemele, kus nad suudavad üraskite arvukust juba tõhusamalt piirata.

Seda, et üraskikoldeid on viimase kahe aasta jooksul vähem olnud, on märganud ka Erametsaliidu juhatuse esimees ja Rakvere Metsaühistu tegevjuht Meelis Matkamäe.

“Viimased kaks aastat on olnud üpris hea olukord just majandatud puistutes. Kuuse-kooreürask enamasti asustab nõrgestatud puid ja kui ikkagi on majandatud mets, hooldatud mets, siis sinna enamasti on üraskil raske kolooniat asustada. Aga hooldamata, olgu see siis näiteks tormikahjustusega või nõrgestatud puistu, seal saab ta natuke rahulikumalt tegutseda ja tingimused paljunemiseks on ka oluliselt paremad,” märkis Matkamäe.

Kristjan Ait lisas, et majandusmetsas on paremad võimalused üraskite arvukust piirata ning ka segapuistutes on nende sigimisvõimalused kehvemad.

Milline kujuneb üraskite käekäik tulevikus, ei ole praegu võimalik ennustada. “Praegu on olukord pigem normaalne, aga looduses pidevalt asjad muutuvad. See, mis paari aasta pärast juhtub, seda me ei tea. Paljud mõjutegurid on sellised, mida otseselt silmaga ei näe. Kuidas on näiteks juuremädanikega, kuidas need kuuse tervist mõjutavad, võib-olla mingid järjekordsed põuaperioodid, tormikahjustused – need võivad selle rahuliku perioodi pea peale pöörata,” lausus Ait.