Häälte lugemine kestis kogu öö. Islandi rahvusringhäälingu RÚV teatel oli pühapäeva hommikuks selge, et läbirääkimiste jätkamise vastu hääletanud leer on võitnud, vahendas Yle.fi.

Läbirääkimiste taasalustamisele vastas 105 399 inimest (47,2 protsenti) vastas jaatavalt ja 118 040 inimest (52,8 protsenti) vastas eitavalt.

Kokku anti 225 031 häält, mille tulemusel oli valimisaktiivsus 82,5 protsenti. See on kõrgeim valimisaktiivsus Islandil pärast 2009. aasta aprilli parlamendivalimisi, mil see oli 85,1 protsenti.

Islandil on umbes 270 000 hääleõiguslikku inimest.

Reykjaviki häältelugejate nobedad näpud näitasid esialgsetes tulemustes tugevalt pealinnlaste euroopameelset eelistust. Jah-pooldajate peol tekkis lootus napsata üllatusvõit. Kui aga kaugemate maapiirkondade hääled laekuma hakkasid, ei jäänud suurt kahtlust – islandlased ütlesid napilt, kuid siiski selgelt Euroopa Liidule ei.

“On ilmselge, et pea pool meie riigist soovis jätkata neid läbirääkimisi, aga üle poole ei soovinud. Me austame seda tulemust,” ütles Islandi peaminister Kristrun Frostadottir.

See ei olnud siiski hääletus Euroopaga koostöö vastu. Islandlased naudivad juba praegu paljusid euroopalikke hüvesid, näiteks vaba liikumise õigust ja osalust ühtsel turul. Island ütles, et nad on praeguse seisuga rahul.

“Islandi inimesed ei öelnud “ei” rahvusvahelisele koostööle. See, millele me “ei” ütlesime, olid läbirääkimised eesmärgiga liituda Euroopa Liiduga,” selgitas Islandi Iseseisvuspartei juht Gudrun Hafsteinsdottir. “Peame jätkuvalt oluliseks rahvusvahelist koostööd ja tugevamate sidemete loomist teiste riikidega, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikidega,” lisas ta.

“Minu ja valitsuse jaoks on suur õppetund see, et inimesed on rahul Euroopa Majanduspiirkonna leppega. Nad on rahul praeguse suhtega Euroopa Liiduga,” märkis Frostadottir.

Arutelu selle suhte üle Islandi ühiskonnast ei kao, kuid vähemalt mõneks aastaks on liitumisküsimusele pandud punkt.

“Ma tahan, et see oleks täiesti selge. See valitsus ei jätka liitumisläbirääkimistega sellel ametiajal,” lisas Frostadottir.

Sama küsimus võib tekkida hoopis norrakatel enne, kui islandlased seda uuesti arutavad.

“Ma ei usu, et see, mis juhtub Islandil, otsustab selle, mis juhtub Norras. Näeme, et Norras kogub see arutelu hoogu,” ütles Norra Euroopa Liikumise liige Knut Sande.

“Rohkem inimesi on Euroopa Liiduga liitumise poolt kui enne. See kasvab iga aastaga. Me liigume selles suunas, aga praegune valitsus on öelnud, et see ei juhtu sellel ametiajal. See hetk tuleb mõne aasta pärast, ma olen veendunud,” nentis ta.

ERR-i korrespondent Brüsselis, kes viibis Islandil kohapeal, ütles, et esimene Brüsseli ehk siis täpsemalt Euroopa Komisjoni reaktsioon oli väga vaikne, öeldi vaid et tulemust on märgatud ja Euroopa Liit austab Islandi inimeste otsust.

“Muidugi, eks seda pettumust, mida välja ei öelda, on palju, sest ka laienemisvolinik Marta Koss on rääkinud, et Islandi saaks Euroopa Liitu tuua vaid kahe aastaga. See võiks olla selline edulugu, mis võib-olla innustaks ka norrakaid selle peale mõtlema. Võib-olla innustaks ka laienemist Lääne-Balkanil, võib-olla isegi Moldovas ja Ukrainas, aga sellise põhjamaise eduloo asemel sai praegu Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit siit vastu hoopis küsimuse, et kas jõukate riikide jaoks Euroopa Liit ei ole enam atraktiivne ja miks see nii on?” rääkis Klementi.