Täpsemaid arve Costa ei esitanud, kuid rõhutas, et erinevalt varasemast hõlmab eelarve kaitseosa ka kaitsealase teadustöö, innovatsiooni ja kaitsetööstuse võimekuse arendamise. Neis valdkondades suudab Euroopa Liit Costa sõnul anda lisaväärtust liikmesriikide enda ja NATO panusele. Costa on kindel, et kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriiki saavad suurepäraselt aru vajadusest kaitse-eelarvet suurendada.

“Ei ole riiki Euroopa põhjaosast Lõuna-Euroopani, kes sellest aru ei saaks. Kõik on nõus, et NATO raames tuleb oma riigi kaitse-eelarvet suurendada ja kõik 23 riiki EL-i 27 liikmesriigist, kes on ka NATO liitlased, nõustuvad sellega ja kõik nad pingutavad väga, et oma kaitsevõimet parandada,” sõnas Costa.

Michal: EL-i järgmine eelarve peab arvestama idapiiri riikide suurema julgeolekukoormusega

Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut EL-i järgmise pikaajalise eelarve kohta.

“Euroopal on vaja ambitsioonikat eelarvet, mis tugevdab meie julgeolekut ja toetab majanduskasvu. EL-i raha peab aitama suurendada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsust, parandama sõjalist liikuvust ning tugevdama kriitilist energia- ja transporditaristut. Rail Baltica ja teised piiriülesed ühendused on ühtaegu nii majandus- kui ka julgeolekuinvesteeringud,” sõnas peaminister Kristen Michal.

Michal rõhutas, et järgmine eelarve peab arvestama ka EL-i idapiiri riikide suurema julgeolekukoormusega.

“Idapiiri riigid kaitsevad ühtaegu nii Euroopa Liidu kui ka NATO välispiiri. See peab kajastuma ka meie ühises eelarves,” ütles ta.

Ukrainast rääkides rõhutas Michal, et Euroopa peab jätkama Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist nii kaua, kui vaja. Samal ajal tuleb jätkata Venemaale surve avaldamist, eelkõige sanktsioonidega.

“Samuti peame liikuma edasi Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise protsessiga ja avama kõik veel avamata läbirääkimiste klastrid. Ukraina liikmesus tugevdab nii Ukraina kui ka Euroopa Liidu julgeolekut,” ütles Michal.

25. augustil külastas Tallinna Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, kes kohtus Stenbocki majas peaminister Kristen Michaliga. Kohtumisel keskenduti eelkõige Euroopa Liidu järgmisele pikaajalisele eelarvele aastateks 2028–2034. Samuti arutasid Michal ja Costa Ukraina jätkuvat toetamist, Euroopa Liidu laienemise tuleviku teemadel ning Euroopa konkurentsivõime tugevdamist.