Venemaa on ähvardanud rünnata Briti tehased vastusena Ühendkuningriigi toetusele Ukrainale – sammuna, mida on nimetatud „poolsõjaliseks” –, ning Vladimir Putin hoiatas, et „Pandora laegas on avatud”.

Esmaspäeval 24. augustil süüdistas Moskva Ühendkuningriiki „selles sõjas osalemises” pärast seda, kui peaminister Andy Burnham saabus Kiievisse oma esimesele välisvisiidile, vahendab Daily Mail.

Burnham oli teatanud, et Euroopa kaitseettevõttele MBDA on antud luba jagada teavet Ühendkuningriigi komponentide kohta, mida kasutatakse kaugmaarakettides Storm Shadow/ Scalp – see tähendab, et Ukraina võiks alustada nende rakettide kohalikku tootmist.

See samm kutsus Kremlis esile ägeda reaktsiooni: Putini kõrge nõunik hoiatas nüüd agressiivsema vastuse eest ja väitis, et Venemaa peab Ühendkuningriiki „kurjuse kehastuseks number üks”.

Eile ütles Venemaa endine välisministri asetäitja Andrei Fjodorov BBC saates „Newsnight”, et Venemaa reaktsioon Burnhami avaldusele oli „väga negatiivne” ning Putin hoiatas, et sellega avati „Pandora laegas”.

Küsimusele selle ähvarduse kohta vastas Fjodorov: „President Putinile avaldatakse praegu väga tugevat poliitilist ja ühiskondlikku survet võtta Ühendkuningriigi suhtes tarvitusele teatud meetmeid, sest ta peab Ühendkuningriiki osaliseks Ukraina sõjas ning sealt tulevat abi käsitletakse riigi otsese sekkumisena sellesse sõtta.”

Ametnik hoiatas, et eskaleerumise uues etapis võib Venemaa vastus Ühendkuningriigile olla „mitte ainult sõnaline, vaid ka mingil moel nähtav”.

Täpsustades, milline see reaktsioon võiks olla, ütles Fjodorov: „See võib olla niinimetatud tehniline vastus, näiteks häkkerite rünnak tundmatust allikast – muidugi mitte ametlikul tasandil.

Võib tulla mitmesuguseid poliitilisi samme. Samuti ei saa ma sajaprotsendiliselt välistada näiteks mingisuguseid poolsõjalisi meetmeid.”

Ta selgitas, et sellise sammu raames võivad „tundmatud jõud” rünnata Briti tehaseid, mis toodavad Ukrainale droone.

Samuti võtaksid häkkerid sihikule konkreetsed ettevõtted, mis on seotud droonide või Storm Shadow’ (Scalp-rakettide Briti versioon) rakettide komponentide tootmisega.

Fjodorov selgitas, et kuna Burnham andis üle raketitootmise joonised kasutamiseks Ukrainas, on Suurbritannia sõtta „palju enam kaasatud”.

„Moskva peab Ühendkuningriigi peaministri samme otseseks sõjaliseks sekkumiseks sellesse konflikti,” lisas ta.

Fjodorovi kommentaarid järgnesid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi esmaspäevasele väitele, et „Suurbritannia osaleb selles sõjas” Ukraina poolel.

„Suurbritannia valab süstemaatiliselt ja järjepidevalt õli tulle ning kavandab süstemaatiliselt ja järjepidevalt samme, et takistada rahuprotsessis edasiliikumist,” sõnas ta.

Ta lisas, et Venemaa relvajõud on võtnud eesmärgiks tuvastada selliste rakettide tootmiskohad ja muu sõjatehnika tootmiskohad, et need hävitada.

Burnham aga rõhutas, et Ühendkuningriigi toetus Ukrainale võitluses Vladimir Putini agressiooni vastu ei vähene, ning nimetas Venemaa ähvardusi Ühendkuningriigi suunal „skandaalseteks”.

„Kes selle tulekahju süütas? See on ju küsimus,” ütles ta.

Nädalavahetusel selgus, et Venemaa suursaadik on Londonist tagasi kutsutud, kuna suhted on veelgi halvenenud.

Ühendkuningriigi otsus tähendab, et süvalöökideks mõeldud raketti Scalp – mis on valminud nii Briti kui ka Prantsuse tehnoloogiat kasutades – võidakse nüüd toota Ukrainas.

Need relvad on üliolulised kauglöökide andmisel sihtmärkide pihta sügaval Venemaa territooriumil.

Pidades Kiievis Püha Sofia katedraali ees kõnet Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva puhul, võrdles Burnham riigi vastupanu võitlusega Natsi-Saksamaa vastu.

„Minu rahvas hoidis Euroopa vabaduse leeki elus 20. sajandil, teie hoiate seda leeki 21. sajandil,” ütles ta „Vaatamata Venemaa ennekuulmatutele ähvardustele minu riigi aadressil jätkame me Ukraina toetamist.”

Oma esimeses suures rahvusvahelises kõnes kiitis Burnham Ukraina rahva „tohutut jõudu”, nimetades seda „tõeliselt imetlusväärseks”, ning märkis, et „praegu on õige hetk hoida Venemaa surve all ja piirata nende võimet seda ebaseaduslikku sõda rahastada”.

„Ukraina on olnud Euroopa kaitsja – mitte koorem meie julgeolekule, vaid esirinnas Euroopa turvalisuse tagamisel,” lisas ta.

„Ukraina rahvas väärib lisaks meie jätkuvale toetusele ka meie tänu ja austust,” ütles ta, tänades ukrainlasi nende „uskumatu vastupanu” eest.

Esmaspäeva pärastlõunal juhatas Burnham ka oma esimest „tahte koalitsiooni” – riikide rühma, mis pakub Ukrainale tugevdatud toetust – kohtumist.

Pöördudes ilmselgelt Donald Trumpi poole, ütles ta koalitsioonile, et Ukraina vajab viivitamatult rohkem Patrioti süsteemi tõrjerakette, „et aidata kaitsta oma rahvast”.

Samuti kutsus ta USA parlamenti Kongressi üles Venemaale avaldatavat majanduslikku survet tugevdama.

Toetades meie seast lahkunud vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami algatatud sanktsioonide eelnõud, märkis Burnham, et Venemaa majandus on raskustes rekordilise eelarvepuudujäägi ja vähenevate naftatulude tõttu.

Kreml on varem hoiatanud „tagajärgede” eest seoses sellega, et Ukraina kasutab Ühendkuningriigi droone rünnakuteks sügavale Venemaa territooriumile.

Moskva teatas eelmisel nädalal, et mida enam Suurbritannia konflikti sekkub, „seda kõrgemat hinda ta maksab”.

Burnham ütles: „Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeval ei tohiks selle rahval olla vähimatki kahtlust: Ühendkuningriik seisab teie selja taga.

Nii käimasolevas võitluses kui ka eelseisvas ülesehitustöös seisame me Ukraina kõrval. Venemaal ei tohiks olla kahtlust meie otsusekindluses. Me ei tagane enne, kui saavutatakse kestev rahu.”

Venemaa aga teatas, et suhted Suurbritanniaga on langenud „enneolematult madalale tasemele”, ning kutsus oma suursaadiku Andrei Kelini pärast seitset ametiaastat Moskvasse tagasi.

Kelin on süüdistanud Ühendkuningriiki selles, et riik on valinud Venemaaga suheldes „vastasseisu tee”.

Burnham ütles: „Venemaal ei tohiks olla kahtlust meie otsusekindluses. Me ei tagane enne, kui saavutatakse õiglane ja kestev rahu.”

Loe allikast edasi