Küllap on paljud meist kuulnud noori, kes vürtsitavad oma igapäevast kõnet ingliskeelsete väljenditega või muianud tugeva aktsendiga rääkiva väliseestlase üle. Värske uurimus näitab, et selline amerikaniseerunud eestlane ei ole lihtsalt juhuslik nähtus, vaid meie kultuuri juurdunud kindel tegelaskuju. Tema abil tegeleb ühiskond hirmuga, et eesti keel ja identiteet kaovad.

Selle tõdemuseni jõudis Tartu Ülikooli doktorant Martin Nõmm. Ta uuris eesti kultuuritekste alates 1950. aastate väliseesti loomingust kuni tänapäevase meedia ja sotsiaalvõrgustikeni.

Analüüs tõi esile, et koomiline stereotüüp on ajas muutunud, kuid säilitanud oma tuuma. Juba aastakümnete tagustes väliseesti näidendites ja filmides kujutati ameerikalikku rikkust ihalevaid noori. Nad kõnelesid inglise-eesti segakeelt ehk niinimetatud estonglishit.

Taasiseseisvunud Eestis on aga mikihiirestumise sümbolid näiteks telesarja “Õnne 13” laia joonega tegelane Thor-Björn Margna või sotsiaalmeedias laineid löönud naiivne tegelaskuju “Älice megaa põnev elu”.

Samuti ilmnes, et seda kuvandit kasutatakse poliitilise relvana. Näiteks toonitasid meedia ja paroodiasaated korduvalt endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese võõrapärast aktsenti. Teda kujutati kord isegi Miki Hiire kõrvadega.

Teadlase sõnul peitub seletus sotsiaalses dünaamikas ja üleolekuhuumoris. Kui kaks kultuuriruumi põrkuvad, tekib ebakõla ning võõrapäraselt käituva eestlase üle naermine on omamoodi kaitsemehhanism. See aitab kohalikel tugevdada ühtekuuluvustunnet ning pakub tuge olukorras, kus lääne populaarkultuur ja inglise keel kipuvad liigselt peale tungima.

Uurimistulemused ilmusid ajakirjas Keel ja Kirjandus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.