Põllumehed on meeleheitel. Rahandusministeerium lohutab neid, et põllumajandusele tuleb kaks miljardit eurot ja 546 miljonit kindlasti ära ei võeta. Keegi ei usu seda häma, sest ikka sonitakse innovatsioonist jms.

Me teame, millised on Reformierakonna ja nende liitlaste tegelikud prioriteedid: kliimaagenda ja vikerkaarepoliitika. Kui nad ütlevad “põllumajandus”, mõtlevad nad tegelikult “mees-mees, tore-tore”. Põllumeeste mure toidujulgeoleku pärast on neile vaid tüütu takistus teel rohelise woke tuleviku poole.

See pole ammu enam Eesti sisepoliitika küsimus. Globaalne kontekst on hirmutav. Hormuzi väina piirkonnas toimuv erioperatsioon on purustanud gaasi tootmise ja ekspordi. Euroopa energia hindade tõus toob kaasa väetiste dramaatilise kallinemise või lausa puuduse.

Pangad ja eksperdid hoiatavad, et väetiste defitsiidi ja toidutootmise järsu languse tõttu võib järgmise kümnekonna aasta jooksul nälga surra kuni kaks miljardit inimest. Kaks miljardit.

Hea lugemine on Peter Zeihani raamat “The End of the World Is Just the Beginning” (2022). Kas Eesti tahab olla hukule määratute hulgas? Näib nii, meie põllumajandus on juba praegu lootusetus olukorras.

Madalad otsetoetused, üha uued Brüsseli rohenõuded, bürokraatia ja rahandusministeeriumi soov raha “paindlikult” mujale suunata. Samal ajal kui Lääne-Euroopa riigid kaitsevad oma talunikke, nõrgestab Eesti valitsus meie oma tootjaid ideoloogilistel põhjustel.

Toidujulgeolek ei ole pooletoobiste prioriteet. Prioriteediks on netonull, pride karneval ja see, et keegi Brüsselis ei saaks öelda, et Eesti ei ole piisavalt progressiivne.

Ilma toimiva põllumajanduseta oleme kriisi korral ohtlikus sõltuvuses välismaisest toidust, mille hind võib juba lähemal ajal tõusta taevasse. Kui gaas on kallis, väetist pole ja maailm nälgib, ei aita enam ükski Brüsseli lubadus ega minister Jorh Aadnieli sulnis jutujoru.

EKRE on seisukohal: Eesti peab lõpetama lömitamise kliimafoobide ja vikerkaareaktivistide ees. Me peame panema esikohale Eesti talu, Eesti põllumehe ja Eesti rahva toidulaua. Kui valitsus jätkab praegust kurssi, sureme me lihtsalt nälga – mõistagi Euroopa alus- ja põhiväärtuste eest.

Aeg on valida: kas me kaitseme oma maad ja rahvast või laseme end koos kahe miljardi näljasega ajaloo torudest alla.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 22.08.2026

Loe allikast edasi