Lahkunud on mees, kes kehastas rohkem kui keegi teine Eesti Vabariigi taastamise järel valitsema hakanud liberaalset globalismi. Siim KallasSiim Kallas (2. oktoober 1948 – 22. august 2026) oli Eesti poliitik, kes oli aastatel 2002–2003 Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. More, Eesti Reformierakonna kauaaegne liider, endine peaminister, Eesti Panga president, Euroopa Komisjoni asepresident ja Brüsseli ustav käsutäitja, on 77-aastasena meie hulgast lahkunud.

Ajalugu on mõnede vastu eriti irooniline. Mees, kes kunagi rääkis iseseisvusest, sai kiiresti üheks peamiseks Eesti suveräänsuse likvideerijaks. Just tema aitas muuta Eesti väikese ja paindliku rahvusriigi globaalse finantskapitali ning Brüsseli bürokraatia katsepolügooniks.

Kui Eesti rahvas 1990ndatel unistas vabadusest ja rahvusriigist, nägi Kallas ees vaid ühte teed – kiiret, tingimusteta ja alistuvat integreerumist lääne liberaalsesse maailmakorraldusse.

Ta oli Eesti globalismi isa: mees, kes uskus, et Eesti edu ei seisne eesti rahva, keele ega kultuuri säilimises, vaid selles, kui kiiresti suudame saada Euroopa kõige kuulekamaks, kõige avatumaks ja kõige vähem rahvuslikuks provintsiks.

Kallase võimuaastatel muutus Eesti majandusmudel klassikaliseks uusliberaalseks projektiks: väliskapitalile täielikult avatud turud, Eesti Panga iseseisvuse varjus välisintresside diktaat, maapiirkondade süstemaatiline tühjenemine ning Tallinna muutmine globaalsete korporatsioonide ja rahvusvahelise eliidi mänguväljaks.

Ta oli euroentusiasmi innukas ideoloog, kes ei väsinud kordamast, et Eesti suurus peitub just nimelt väiksuses – see tähendas tema keeles, et meil pole õigust oma huve kaitsta, kui need lähevad vastuollu Brüsseli, Frankfurdi või Davose tahtega.

Just Siim KallasSiim Kallas (2. oktoober 1948 – 22. august 2026) oli Eesti poliitik, kes oli aastatel 2002–2003 Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. More aitas luua selle mürgise vaimse kliima, kus rahvuslikud huvid kuulutati tagurluseks, põllumehed ja ettevõtjad „toetusesõltlasteks“ ning igasugune mure demograafilise katastroofi, massiimmigratsiooni või suveräänsuse kaotuse pärast „populismiks“.

Ta kehastas Reformierakonna kaudu seda arrogantset, rahvast kõrgemal seisvat tehnokraatlikku eliiti, kelle jaoks Eesti oli eelkõige äriprojekt, mitte kodumaa.

Paljud eestlased mäletavad teda kui meest, kes suutis alati olla võimul või võimu lähedal, hoolimata sellest, millist kahju ta oma maailmavaatega riigile tekitas. Ta oli globalismi esinduslik nägu – intelligentne, hea esineja ja täiesti veendunud, et ajalugu on tema poolel. Nüüd on ajalugu hakanud teist teed minema.

Rahvusriikide taassünd, piiride kaitsmine, suveräänsuse taastamine ja Euroopa rahvaste rahvuslik ärkamine ei mahu Kallase maailmapilti. Tema lahkumine on seetõttu sümboolne: üks liberaalse globalismi vanadest suurkujudest lahkub ajal, mil tema idee ekslikkus ja kahjulikkus on enamikule eestlastest selge.

Keegi ei rõõmusta inimeste surma üle. Aga valetada  ei ole ilus. Siim KallasSiim Kallas (2. oktoober 1948 – 22. august 2026) oli Eesti poliitik, kes oli aastatel 2002–2003 Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. More kehastas vaimu, mis tahtis Eesti muuta „edukaks väikeseks riigiks“, kus edu ei mõõdetud eestlaste arvu, enesekindluse ega suveräänsusega, vaid sellega, kui kiiresti ja kui kasulikult suudame oma riigi maha müüa.

Nüüd, kui ta on surnud, seisab meie ees küsimus: kas me jätkame tema rajatud teed, mis viib eesti rahva väljasuremise, identiteedi hääbumise ja riikliku suveräänsuse lõpliku kaotamiseni – või suudab uus põlvkond lõpuks luua toimiva rahvusriigi, Eesti Vabariigi eestlastele? Kas me oleme rahvas või lihtsalt globaalset turumajandust teenindav personal?

Eesti globalismi isa on surnud. Kui tahad oma Eesti riiki tagasi, vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!

( : ) kivisildnik,

Sisepaguluses 22.08.2026

Loe allikast edasi