Väljapanek on valminud koostöös kohalike elanike ja Pelgulinna seltsiga ning jätkab sarja naaberasumite elust.

“Kalamaja muuseum on endale eesmärgiks loonud mitte tutvustada ainult Kalamaja lugusid, vaid ka naaberpuitasumite omi. Ma arvan, et Pelgulinn mingis mõttes on Kalamajale väga sarnane, aga on ka erinevat – puidu lõhn, värvid, ka erinevaid rajoone, on puidust maju, on paneelmaju. Selline mitmekesisus, kodune õhkkond, salaaiakesed, salanurgakesed,” rääkis Kalamaja muuseumi juhataja Maibel Napa.

Läbi fotosuurenduste, makettide ja lookeste peaks näitus äratama ellu mälestusi nii endistes kui ka praegustes pelgulinlastes.

“Siin on võimalik vaadata, kuidas Pelgulinn on ajas muutunud, kasvanud ja laienenud. Siin on 19. sajandist, 1903-ndatest ja tänapäeva Pelgulinn,” ütles Napa.

Näituse kuraator Jaak Juske pakub aga väljapanekule lisaks jalutuskäike Pelgulinna asumi ajalooliste kihtide vahel.

“Siin on olnud väga ilusad aiad, põlesid viimases maailmasõjas. Siia rajati Kalinini rajooni turg, olümpiaks turg suleti ja ehitati mööblimaja. Praegu on siin ka suured arendusplaanid. Linn võib lühikese ajaga läbida suuri muutusi,” lausus Juske.

Kust sai aga Pelgulinn oma nime?

“Kui linnas algas omal ajal suurem madin, sai siin otsida pelgupaika, varjupaika, ja kuna Tallinn jagunes all-linnaks ja Toompeaks, siis see piirkond allus Tallinna raele. Siin ei kehtinud Lübecki linnaõigus, siin on end varjanud Toompea pätid ja kurikaelad,” rääkis Juske.

Pelgulinna näitus Kalamaja muuseumis on avatud kaks aastat, esimene kuraatorituur Jaak Juskega Pelgulinna sünniradadel toimub 4. septembril.