Kui vaatate laudas ringi ja näete rõõmsalt piima imevat vasikat, keda ei vaeva köha ega nohu, tundub ta ilmselt täiesti terve. Noorlooma kopsudesse piiludes võib avaneda hoopis teistsugune pilt.

Eesti Maaülikooli ja Belgia Ghenti Ülikooli teadlased eesotsas Kerli Mõtusega uurisid 126 vastsündinud Eesti piimavasika tervist. Nad külastasid kahte Lõuna-Eesti piimakarja kaks korda nädalas ja kontrollisid vasikate kopse kaasaskantava ultraheliaparaadiga, jälgides loomi sünnist kuni esimese elukuu lõpuni.

Ultraheli paljastas, et mingis ulatuses kopsukahjustusi tekkis kuu aja jooksul eranditult igal vasikal. Tõsisemad, vähemalt sentimeetrisuurused kopsukolded arenesid välja 94 loomal ehk ligi kolmveerandil uuringus osalenutest. Neist haigetest vasikatest kulges koguni 97 protsendil kopsupõletik täiesti varjatult ehk ilma igasuguste välispidiste haigustunnusteta.

Teadlased jätsid ühe kuni kahe sentimeetri suurused kolded esialgu ravimata ning selgus, et ligi kolmel juhul viiest läks looma seisund aja jooksul hullemaks. Iseeneslikku paranemist esines vaid umbes veerandil loomadest. Samas neil vasikatel, kelle tõsisemaid, üle kolme sentimeetri ulatuvaid kopsukahjustusi hakati kohe antibiootikumidega ravima, kasvas tervenemise võimalus mitukümmend korda.

Noori vasikaid kimbutavate hädade taga on mitme teguri koosmõju. Uuritud lautades võis leida nii veiste koroonaviirust kui ka mitut tüüpi baktereid. Viirused kipuvad kahjustama esmalt kopsude limaskesta, mis muudab looma vastuvõtlikuks sügavamaid kopsukahjustusi tekitavatele bakteritele. Teisel ja kolmandal elunädalal on aga vasikate immuunsus niigi nõrk. Emalt saadud kaitse on hakanud kuhtuma, kuid nende enda immuunsüsteem pole veel välja arenenud.

Sellele lisandub keskkonnast ja majandamisest tulenev stress. Näiteks nägid teadlased uut kopsupõletikulainet vahetult pärast seda, kui vasikad pandi suurematesse rühmadesse.

Varjatud kopsupõletik jätab märgi ka looma kasvule. Nende vasikate kehakaal, kelle kopsudest oli kahjustatud kolm või neli piirkonda, võtsid esimesel elukuul juurde vähem kui nende tervemate kopsudega liigikaaslased. Kuna silmaga nähtavaid sümptomeid enamasti pole, on kopsude varajane kontroll ultraheliga lautades järjest olulisem, et ennetada loomade kidumist ja vältida hilisemat majanduslikku kahju.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Journal of Dairy Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.