TÄNA AJALOOS,16. august ⟩ Asutati Interrinne
1988 – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise asutamiskoosolek.
Koosolekul oli kohal 178 inimest. Liikumise (vene keeles Интердвижение, Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР) juhtideks valiti Jevgeni Kogan
Jevgeni Kogan (vene Евгений Владимирович Коган; 1. jaanuar 1954 Vladivostok – 28. märts 2007 Tallinn) oli venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik. More, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.
Kevadel 1989 toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel osutus Eestist valituks kuus Interliikumisega seotud rahvasaadikut. 1988. aasta lõpul asutatud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja 1989. aastal moodustatud Vabariiklik Streigikomitee olid Interliikumisega tihedasti seotud ning kuulusid nn. interblokki. Interliikumine tegutses põhiliselt suurtes üleliidulise alluvusega tööstusettevõtetes. Eestlaste hulgas ei õnnestunud Interliikumisel saavutada peaaegu mingit toetust. 15. mail 1990 kasvas Interliikumise miiting Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks, mis küll valitsuse poliitikas muutusi ei põhjustanud.
Toompea lossis asuva Eesti Vabariigi Valitsushoonesse vägivalda kasutanud Interliikumise ja nendega liitunud ründajatele vastukaaluks kutsus toonane Eesti Vabariigi peaminister Edgar Savisaar raadioringhäälingu kaudu Toompeale valitsushoone kaitsele Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: «Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!»
Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991.
16. augusti sündmused Eestis:
1891 – Tallinnas «Lootuse» seltsis toimusid esimesed tõstevõistlused, mille võitis kohtukirjutaja Gustav Boesberg.
1924 – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.
1925 – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.
1930 – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused.
1931 – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.
1938 – Eduard Voitra püstitas purilennuki kestuslennu rekordiks 2 tundi 20 minutit.
1940 – Eesti NSV haridusminister Johannes Semper moodustas raamatute keelamise komisjoni.
1940 – ilmus ajakirja Kehakultuur esimene number, peatoimetajaks oli Aleksander Antson.
1944 – sündis kitarrist ja helilooja Tõnis Kõrvits
1946 – moodustati Hiiu maakond.
1988 – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise asutamiskoosolek. Kohal oli 178 inimest. Liikumise juhtideks valiti Jevgeni Kogan
Jevgeni Kogan (vene Евгений Владимирович Коган; 1. jaanuar 1954 Vladivostok – 28. märts 2007 Tallinn) oli venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik. More, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.
Ja maailmas:
1865 – Dominikaani Vabariik saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
1868 – Peruus Aricas märatses pärast maavärinat tekkinud tsunami, nõudes kokku arvatavasti 70 000 ohvrit.
1870 – Prantsuse-Preisi sõjas peeti Mars-la-Touri lahing, viimane suur ratsaväelahing Euroopas.
1896 – Kanadas Klondike’is avastati kulda. Sellest sai alguse suur kullapalavik.
1958 – sündis laulja Madonna
1977 – suri Elvis Presley
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
16. august on Gregoriuse kalendri 228. (liigaastal 229.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. august (1901–2099).
Sündmused
- 1891 – Tallinnas "Lootuse" seltsis toimusid esimesed tõstevõistlused, mille võitis kohtukirjutaja Gustav Boesberg[1].
- 1924 – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.
- 1925 – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis[2].
- 1931 – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist[2].
- 1938 – Eduard Voitra püstitas purilennuki kestuslennu rekordiks 2 tundi 20 minutit.
- 1940 – Eesti NSV haridusminister Johannes Semper moodustas raamatute keelamise komisjoni.[3]
- 1940 – ilmus ajakirja Kehakultuur esimene number, peatoimetaja oli Aleksander Antson.[2].
- 1946 – moodustati Hiiu maakond.
- 1988 – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise asutamiskoosolek. Kohal oli 178 inimest. Liikumise juhtideks valiti Jevgeni Kogan, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.[4]
Maailmas
- 1744 – Friedrich Suur vallandas oma vägede sissemarsiga Böömimaale Teise Sileesia sõja Austriaga.
- 1809 – Wilhelm von Humboldti algatusel asutati Berliini Humboldti Ülikool.
- 1865 – Dominikaani Vabariik saavutas sõltumatuse Hispaaniast.
- 1870 – Prantsuse-Preisi sõjas peeti Mars-la-Touri lahing, viimane suur ratsaväelahing Euroopas.
- 1896 – Kanadas Klondike'is avastati kulda. Sellest sai alguse Suur kullapalavik.
- 1960 – Küpros iseseisvus Suurbritanniast.
- 1962 – Prantsusmaa parlament ratifitseeris lepingu Prantsuse India loovutamisest India Vabariigile. Sellega sai de jure kinnituse faktiliselt juba 1954. aastal toimunud territooriumide üleandmine.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 16. augustil
- 1832 – Wilhelm Wundt, saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog
- 1891 – Therese Rei, eesti laulja
- 1944 – Tõnis Kõrvits, eesti kitarrist ja helilooja
- 1955 – Eve Koha, eesti klaasikunstnik
- 1958 – Madonna, USA laulja
- 1962 – Aime Hansen, eesti luuletaja
- 1962 – Indrek Schwede, eesti spordiajakirjanik
- 1970 – Kaili Närep, eesti näitleja
- 1973 – Milan Rapaić, horvaadi jalgpallur
- 1976 – Kadri Adamson, eesti näitleja
- 1984 – Konstantin Vassiljev, Eesti jalgpallur
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 16. augustil
- 1705 – Jakob Bernoulli, Šveitsi matemaatik
- 1938 – Robert Johnson, USA bluusilaulja ja -kitarrist
- 1948 – Babe Ruth, USA pesapallur
- 1956 – Béla Lugosi, Ungari näitleja
- 1976 – August Lääne, eesti näitleja ja lavastaja
- 1977 – Elvis Presley, USA laulja
- 1987 – Andrei Mironov, vene filminäitleja
- 2005 – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
- 2006 – Velda Otsus, eesti näitleja
- 2014 – Peeter Brambat, eesti režissöör
- 2018 – Aretha Franklin, Ameerika Ühendriikide laulja ja laululooja
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
