Antibiootikumid aitasid kaasa
Uue uuringu autorid muutsid uuringus osalenud 15 katseisiku soolestiku mikrobioomi, kasutades suukaudseid kapsleid. Piltlikult öeldes olid need kakapillid, mis sisaldasid tervete ja toiduallergiata doonorite soolebaktereid. Iga osaleja neelas mõne tunni jooksul kokku 36 külmutatud kapslit.
Teadustöö juhtivautori Rima Rachidi sõnul tõestas katse esimest korda, et mikrobioomipõhine teraapia võib toiduallergiat leevendada. Ühtlasi tõi töö tema sõnul esile, kuidas soolebakterid, nende ainevahetusproduktid ja immuunsüsteem kujundavad üheskoos organismi reaktsiooni ravile.
Katses tuli välja huvitav seos eelneva antibiootikumiraviga. Kümnest noorest täiskasvanust koosnev rühm sai eksperimendi jooksul ainult roojakapsleid. Ülejäänud viis tegid enne siirdamist läbi antibiootikumikuuri, et doonori bakteritele soolestikus ruumi teha.
Mõlemas rühmas paranes pähklitaluvus mõni kuu hiljem kolmel inimesel. See tähendab, et antibiootikume saanud rühmas toimis ravi tõhusamalt. Kui varem reageerisid patsiendid juba mikroskoopilistele pähklikogustele, siis eduka ravi järel talus viis osalejat vähemalt 600 milligrammi pähklivalku. Üks osaleja suutis ära süüa koguni neli maapähklit.
Töö teise osana uurisid autorid laborihiirte peal, miks taoline teraapia üldse töötab. Nad siirdasid steriilsetele hiirtele ravi saanud patsientide väljaheidet. Selgus, et ravile hästi reageerinud patsientide mikrobioom kaitses allergia eest ka närilisi. Ravile mitte reageerinud patsientide soolebakterite siirdamisel samas hiirtel niisugust kaitset ei tekkinud.
Uurimine jätkub
Soolebakterite edukas siirdamine on uuringu autorite sõnul seotud Bacteroides’i perekonda kuuluvate bakteritega, mis osalevad sapphapete töötlemises. Eduka ravivastusega patsientide veres oli sapisoolade tase kõrgem kui neil, kellel protseduur tulemusi ei andnud.
Töödeldud sapphapped mõjutavad omakorda soolestiku immuunsüsteemi, suurendades regulatoorsete T-rakkude hulka. Need rakud aitavad immuunsüsteemi rahustada ja õpetavad organismi taluma kahjutuid toiduvalke, nagu pähkleid. Toiduallergikutel on aga see loomulik taluvusmehhanism häiritud.
Teadlased loodavad, et avastus sillutab teed täppisteraapiale. Rima Rachidi sõnul peavad edasised uuringud kinnitama praeguseid leide. Samuti tuleb edaspidi kindlaks teha, milliseid kasulikke baktereid saab tulevikus toiduallergiate ravis kasutada.
Praegu katsetavad teadlased juba kangemat ja puhtamat bakteripreparaati, mida saab hoida tavalises külmkapis ning mis ei nõua külmutatud kapslite manustamist. Rachid loodab, et mikrobioomi muutmine kaotab lõpuks vajaduse adrenaliinisüsti järele.
Teadustöö avaldati ajakirjas Science Translational Medicine.
