Palos de la Frontera sadamast teele asunud Columbuse retke eesmärgiks oli küll jõuda Euroopast läände suundudes lõpuks välja Kagu-Aasiasse, kuid selle asemel jõudis ta saartele, mis osutusid hiljem uue maailmajao osaks. Ise Columbus seda muidugi ei teadnud, vaid arvas surmani, et on leidnud uue ja otsema meretee Malay saarestikku.

Bahama saartel maabumist 1493. aastal tõlgendatakse laialdaselt kui Uue Maailma või Ameerika avastamist eurooplaste poolt, kuigi tegelikult olid Põhjala viikingid juba 11. sajandil Põhja-Ameerikas oma kolooniad loonud.

3. augusti sündmused Eestis:

1805 – avati Haapsalu kreiskool.

1889 – liikluseks avati Pihkva-Riia raudtee koos Tartu-Valga haruliiniga

1921 – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised

1940 – tööliste ja teenistujate palka tõsteti 25–30 protsenti.

1944 – 1927. aastal sündinud poisse hakati mobiliseerima sunniviisiliselt Saksa lennuväe abiteenistusse.

1988 – leiti üles Otepää Vabadussõja mälestussamba obelisk.

1992 – RE Eesti Metallieksport alustas vanametalli kokkuostu (alates 8.09.04 kannab ärinime AS Kuusakoski).

1994 – Eestisse saabus kahepäevasele visiidile ÜRO põgenike ülemkomissari esindaja Põhja- ja Baltimaades Gerardus Henricus Thoolen.

1994 – valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk ja Paldiski komandant kolonel Raul Luks kohtusid Venemaa sõjalaevastiku Paldiski õppekeskuse ülema Boriss Borissoviga.

1998 – Soome juhtiv lihatööstus HK Ruokatalo ostis ASilt Talinvest ja ASilt Epeks 80 protsenti ASi Rakvere Lihakombinaat aktsiatest, tehingu hind oli 474 miljonit krooni.

2007 – Kärdlas korraldati esimesed kohvikute päevad Eestis, ettevõtmise nimi oli «15 ühepäevakohvikut Kärdlas».

Ja maailmas:

1492 – Christoph Kolumbus More asus Palos de la Fronterast teele üle Atlandi ookeani.

1500 – tapeti Napoli kuningas, Lucrezia Borgia abikaasa Alfonso.

1529 – Cambrai rahu.

1571 – türklased vallutasid pärast 11 kuud kestnud piiramist Famagusta (Türgi) ning tapsid palju inimesi.

1589 – Navarra kuningast Henrist sai pärast Henri III tapmist Prantsusmaa kuningas Henri IV.

1645 – Rootsi ja Taani sõlmisid Bromesbros rahulepingu, mille kohaselt Taani kaotas suure maa-ala.

1675 – prantslased lõid Palermo lahes Hollandi ja Hispaania More laevastikku ning vallutasid Sitsiilia.

1742 – Vahemeres valvet pidav Briti laevastik takistas napollasi ja hispaanlasi Lombardiat vallutamast.

1783 – Asama mäel vallandunud vulkaanipursetes Jaapanis hukkus umbes 35 000 inimest.

1803 – Briti väed alustasid pealetungi Gwaliorile ning puhkes Teine marathi sõda.

1881 – Briti väed hõivasid Suessi.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale.

1923 – Calvin Coolidge kuulutati pidulikult USA presidendiks.

1940 – Teine maailmasõda: Itaalia alustas pealetungi Somaaliasse, mis kuulus sellal Suurbritanniale.

1940 – Leedu NSV võeti vastu Nõukogude Liidu koosseisu.

1943 – fašismivastased meeleavaldused Milanos, Genovas ja teistes Põhja-Itaalia linnades.

1946 – USA-s asutati NBA (Rahvusvaheline Korvpalli Liit).

1956 – Kullaranniku Ühendatud Konvent võttis vastu Kwambe Nkrumah’ resolutsiooni, mis nõudis sõltumatust Britanniast.

1958 – USA aatomiallveelaev Nautilus ületas esimest korda põhjapooluse.

1960 – Niger saavutas sõltumatuse Prantsusmaast.

1988 – tuhanded üliõpilased väljendasid Ranguunis pahameelt kõvakäelise liidri Sein Lwini vastu, kes oli kehtestanud Birma pealinnas piiramatu sõjaseaduse.

1990 – USA riigisekretär James Baker ja NSV Liidu välisminister Eduard Ševardnadze tegid ühise avalduse, mis mõistis hukka Iraagi sissetungi Kuveiti, ning Iraani väed hakkasid kogunema Kuveidi-Saudi Araabia piiri äärde.

1992 – Venemaa ja Ukraina otsustasid võtta Musta mere laevastiku ühise juhtimise alla.

1993 – USA Föderaalkohus otsustas, et Iisrael peab John Demjanjuki vabastama ja lubama tagasi USA-sse.

1994 – politseinikeks riietunud oletatavad islami mässulised tapsid Alžeerias kolm Prantsuse valvesõdurit ja kaks konsulaarametnikku, püüdes paigutada ühe diplomaatilise hoone juurde autopommi.

1995 – palestiinlane Eyad Ismoil, kelle Jordaania võimud kinni võtsid, saadeti USA-sse vastu võtma süüdistusi pommiplahvatuse korraldamises Maailma Kaubanduskeskuses 1993. aastal.

2008 – suri vene kirjanik, dissident ja Nobelist Aleksandr Solženitsõn.