Frankfurtis sündinud Anne Frank sai tuntuks oma päeviku poolest, mida ta kirjutas end Amsterdamis natside eest peites. Tema perekond oli Amsterdami põgenenud juba 1934. aastal pärast Hitleri võimuletulekut ja seal hakkas Anne ka koolis käima.

Kui sakslased Hollandi vallutasid ja seal repressioone läbi viima hakkasid, peitis perekond end Anne isa Otto Franki büroohoonesse. Pärast kaht aastat redusolekut perekond reedeti ja sakslased viisid nad koonduslaagrisse, kus vaid pereisa ainsana ellu jäi. Anne suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aasta maikuus napilt enne teise maailmasõja lõppu.

Pärast sõda avaldas Otto Frank oma tütre päeviku algselt hollandi keeles, hiljem on sellest saanud üks kuulsamaid ja loetumaid päevikuid maailmakirjanduses.

Päevik, mille Anne sai oma 13. sünnipäevaks, räägib tema elust 12. juunist 1942 kuni 1. augustini 1944. Päevik on kirjutanud justkui täiskasvanud ja läbinägelik inimene, kes oma teoses väljendab nii isiklikke mõtisklusi kui ka kirjeldab üldist elu okupatsiooni ajal. Selle päeviku tõttu on Anne üks tuntumaid ja enim käsitletud holokausti ohvreid.

4. augusti sündmused Eestis:

1822 – suri eesti kirjanik Kristjan Jaak Peterson.

1902 – tööd alustas esimene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni More algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus.

1936 – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu More tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.

1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud lahkus Eestist.

1946 – sündis eesti zooloog Aleksei Turovski.

1976 – Tallinnas toimusid Valdo Pandi matused.

2009 – Eestit külastas poplaulja Madonna ja andis siin kontserdi.

Ja maailmas:

70 – roomlased hävitasid Jeruusalemma templi.

1539 – Gent alustas avalikku mässu Madalmaade regendi Austria Maria vastu.

1578 – Alcácer Quibiri lahing Portugali kuninga ja Maroko sultani vägede vahel. Lahingus hukkusid Portugali kuningas Sebastião I, tema liitlane Maroko trooninõudleja Abu Abdallah Mohammed II ja nende vastane Maroko sultan Abd Al-Malik.

1620 – Inglise laevastik saadeti berberi piraatide vastu.

1621 – Prantsusmaa rojalistide armee asus piirama Montaubani, mida kaitsesid hugenottidest mässajad.

1704 – Inglismaa ja Holland hõivasid Gibraltari.

1789 – Prantsuse feodaalsüsteem varises kokku.

1792 – sündis inglise luuletaja Percy Shelley.

1859 – sündis norra kirjanik Knut Hamsun.

1870 – Prantsusmaa väed eesotsas Mac-Mahoniga said Weisenbergi all Preisi kroonprintsi Friedrichi vägedelt lüüa.

1901 – sündis USA More džässmuusik Louis Armstrong.

1907 – Prantsusmaa laevastik pommitas pärast välismaalaste vastaseid rahutusi Casablancat.

1914 – Saksa väed tungisid Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA More kuulutas välja oma neutraliteedi.

1916 – Taani müüs oma Neitsisaared 25 miljoni dollari eest USA-le.

1922 – Itaalia linnades puhkes võitlus fašistide ja sotsialistide vahel.

1936 – Ioannis Metaxas kuulutas end Kreeka diktaatoriks.

1944 – natsid vangistasid 14-aastase Anne Franki ja veel seitse juuti, kes varjasid end Amsterdamis.

1961 – sündis tulevane USA More president Barack Obama.

1971 – USA More kosmoseaparaat Apollo 15 suundus pärast kuuepäevast Kuu uurimist tagasi Maa poole.

1976 – Sudaanis hukati kuus inimest, kes olid üritanud valitsust kukutada.

1986 – Briti peaminister Margaret Thatcher nõustus vastumeelselt alustama piiratud sanktsioone Lõuna-Aafrika Vabariigi vastu.

1988 – Iraan õhutas ÜRO Julgeolekunõukogu hukka mõistma Iraagi keemiarünnakut, mille tagajärjel olevat ühes põhjapoolses külas kannatada saanud 1700 inimest.

1990 – kaksteist Euroopa Ühenduse riiki keelustasid nafta importimise Iraagist ja Kuveidist ning katkestasid enamiku kaubandussidemetest Iraagiga.

1991 – Zimbabwe raskeim liiklusõnnetus: buss kukkus jäärakust alla ning surma sai 80 kooliõpilast ja 7 täiskasvanut.

1992 – USA More senat otsustas piirata tuumakatsetusi ja lõpetada need nelja aasta pärast täielikult.