Inimene võib õppida ruumi «nägema» pelgalt suuga tehtud naksatuste ja tagasi peegelduvate helide abil. Uuringud näitavad, et selleks ei pruugi kuluda aastaid, vaid piisata võib kümnenädalasest harjutamisest. Veelgi üllatavam on see, et õppimise käigus hakkab muutuma ka aju, sealhulgas piirkond, mida peetakse tavaliselt nägemiskeskuseks. Delfiinide aju uurimine lisab vihje, et kajalokatsioon tugineb keerukale koostööle kuulmise, liikumise ja ennustamise vahel. Kas inimese ajus on see võime olnud kogu aeg varjul?