Mees tuleb kõrtsist ja on maani täis.

Ta põrkab vastu laternaposti.

Ütleb: “Vabandust!” ja hakkab edasi taaruma, kui põrkab uuesti vastu posti.

Pomiseb jälle: “Vabandust!”, proovib edasi tuikuda ja nii mitu korda järjest.

Viiendal korral lööb mees käega ja ütleb:

“Kurat küll, istun parem maha ja ootan, kuni see rongkäik siit mööda läheb…!”